esmaspäev, 8. märts 2021

Hooliva autojuhi üleskutse väärib jagamist!

 

 
Foto autorilt!
 
FB-s KRISTJAN JUHKAMIlt kirjutis, millesarnaseid pole ammu lugenud:
 
Tõmbaks ühe sae - pigem lausa druzba käima...
Head kolleegid/kaaskannatajad! Täna öösel, kühveldades oma tavapärast Tartu-Rakvere-Tartu tiiru jäin omakeskis mõtisklema, et viimaste libedaga seotud postituste kommentaariumitest võib välja lugeda enamasti vaid tummist vingumist teeolude/teehoolduse puuduste jne kohta.
‼️Kõigepealt küsiks, et kas meie õrnema soo kutselised juhid vinguvad ka sama palju, kui meie karmid ja karused meesterahvastest juhid?! 🤷‍♂️
Absoluutselt - olen 110% poolt sellele, et tõepoolest on Transpordiametil probleeme teehoolduse ja kõige sellega seonduvaga arvestades fakti, et veofirmad maksavad lisaks kütuseaktsiisile ka teemaksu, mis justkui peaks tagama meile mõistlikud teeolud.. Kuid siiski! Kõvemad mehed on ju kõvasti vastu rinda tagunud, et näe - 'Vanasti, heal vene ajal polnud meil talverehvegi aga üksi sõit sõitmata ei jäänud!' Paraku on minu väljalaskeaasta nõnda hiline, et ei oska kaasa rääkida, mis tol ajal toimus kuid näen praegu, et niipea, kui mõni valgem kübe teepeale satub, kukuvad käed otsast ja kohe on just sahamehed selles süüdi!?

Head KUTSELISED juhid, kes te olete enda elukutsega kaasnevalt rooli pihku võtnud - võtkem end kokku ja kohanegem olukorraga. Tõepoolest, viimased libedad on olnud pisut karmimad, kui eelnevatel 'talvedel' ning sellega seonduvalt ei ole võimalik põhjagaasiga oma marsruuti läbida, samalajal hoides ühes käes kohvitopsi ja teises käes suitsu niisama aknast ümbrust nautides.

Võtsin aega oma ringi tehes, et sõites pigem tagasihoidlikult, vastavalt teeoludele turvaliselt umbes 70-85 km/h lisandus mu ühe otsa sõiduajale umbes 6 min võrreldes tavapärase 85 km/h põhjagaasiga sõiduga (jah, mul on istumise all juba varasemalt kastreeritud isend - 85km/h on lagi). 12 min lisaks kogu reisi peale ei tundu mitte kuskilt otsast liiga palju, arvestades, et nõnda jõuan vähemalt turvaliselt koju.
Vaevalt Teil kellelgi selline tropp logistik on, kes käseb kindlalt põhjagaasiga hagu anda, vastasel juhul oodates Teid vaseliinita ihunuhtlusega laos.

Long story short - vähem arulagedat vingu/kiunu/hädaldamist ja rohkem tähelepanu/mõistlikust ning kergemat jalga vastavalt teeoludele!

Aitäh tähelepanu eest. Sain oma öised mõtted kirja.
 
Kui tegu oleks hindamisega, saaks vaid öelda - twelve points! On siililegi selge (küllap talveune ajalgi), et kiirustamine pole ajavõit! Mitte kuhugi ei ole nii kiire, nagu sageli sõidetakse ja nagu seda ka vahel FB-s lausa "imeliste" sõnavõttudega õigustatakse! Kui vahel tekib küsimus, kas ikkagi lubade andmisel ei peaks suhtumistesti tegema, siis õnneks on momente, kus saad aru, et auto vastab tasemele - tihend rooli ja pedaali vahel vastab "parem enne" kriteeriumitele.

Poliitikud valivad lihtsaima tee?

 

 
Koosolemine algab laste sünnist ja kestab läbi kõigi raskuste. Rühid siis läbi lume või tähtede poole!
 
 
Mõne poliitiku reaktsioon paneb imestama. Eriti kui tegu haridusvaldkonna tipp-tegijaga. Omamoodi kurioossena meenus siin Kaja Kallase väide, et " covidi nakatumise kasvus on süüdi abieluferendumist arutelust tekkinud stress"!  Selle üle võiks ennast ribadeks naerda, kui see poleks nii totakas!

Tõeline stress kuni suitsidiaalsuseni välja on aga tõsine asi.

"Kui me nüüd mõtleme selle koroonaaja peale, siis on märgata pöördumiste arvu kasvu. Meil oli eelmisel aastal 10 007 pöördumist ja seda on rohkem kui oli 2019. See pöördumiste arvu kasv algaski meil märtsikuust," ütleb Lasteabi konsultant Kätlin Servet.
 
.....  siis keerukamate vaimsete probleemidega pöörduvad just teismelised. Kõige suuremas suitsiidiriskis on 13-15-aastased noored. Just nemad ootavad kõige enam tähelepanu ja märkamist nii oma sõpradelt kui vanematelt.

**

"Lapsed pöörduvad tavaliselt sellepärast, et neil on halvad suhted kas vanemate või sõpradega. Kui varem oli see, et vanemad olid tööl ja kohtuti alles õhtuti, siis nüüd on vanemad ka kodus. Inimesi on lihtsalt liiga palju ühes ruumis. Väga palju pöördumisi on ka selliseid, kus lastel on ennasthävitavad mõtted peas. On ka selliseid, kus juba ongi võetud üledoos või lõigutud ennast. Väga palju on selliseid vaimse tervisega seotud muresid," ütleb Servet.

Loomulikult oodatakse tähelepanu ja märkamist! Ja selles on palju muutunud tänasel infoajastul. Kuid asi pole selles. Igal juhul on korduvalt räägitud, et vanemate suurem kodusolek on positiivne! Erinevate teemade puhul jõutud samadele järeldustele. Muuhulgas ka töölkäimise puhul, millest siingi juttu.

Ma ei plaani aga pikemalt siin heietada psühholoogilisest küljest, sest pole sel alal üldsegi asjatundja. Kuid häirib see, et needsamad poliitikud ja teisedki ei kõssagi, kui küsin, miks ei tegeleta töönädala lühendamisega. Või miks marketid jm teenindavad ettevõtted peavad nii kaua lahti olema!

Olen aga enam kui veendunud, et koosolemine ja võimalus ka KODUST VÄLJA minna on positiivne. Selles aga ongi olulisem lühem tööaeg. Seda enam, et sellised asjad tähendavad rohkem puhanud vanemaid (mitte poleks surmväsinud) ja seega jätkub neil rohkem jaksu ka laste jaoks!


Artikkel on pikk, aga tasub lugeda. Muuhulgas juttu ka ebakindlusest.  Sama mainitakse ühe inimese FB postituses sellesama peaministri kohta, keda ma siin alguses tsiteerisin. Kas Kaja Kallas näeb stressi vaid vähemuste puhul?

Mida teeb selle (kriitika valitsusepoolse koroona infopuudulikkuse kohta - minu märkus) peale peaminister Kaja Kallas? Kirjutab kiiruga pärastlõunal Facebooki postituse, "pean vajalikuks kehtestada järgnevad piirangud". Sellele järgneb ebamäärane loetelu piirangutest ilma ühegi kindla kuupäevata ega meetme kehtivuse pikkuseta.
Peaminister on valitsuse juht - tema sõnal on kaal. Nüüd on mitu tundi valitsenud segadus, mis mõjutab kõiki Eesti inimesi (sh lapsi ja lapsevanemaid).


******************************

        


Ma eelistangi EestiMAIST, villast ei viska!

 

 
Päike ja muld.
 
EestiMAINE tomat! Oluline pole, kas väikesest aiandist või talust, oluline on MAITSE, mida suuraiandid üldjuhul oluliseks ei pea! Kui adekvaatne on aga meedia?

 
Olen tomati- ja kurgisõber. Mingil perioodil ka ise kasvatanud ning naljakas küll, enim meelde jäänud lapsepõlvest vist esimene F1 sort Libelle. Mitte niivõrd maitselt kui omaaegse populaarsuse poolest.
 
Artiklis on huvitavaid nüansse. Näiteks "....katuse alla mahub 5500 ruutmeetrit tootmispinda. Sellele istutatud tomatitaimed pandiseemnest kasvama detsembris Soomes ja istutati Võiste alevikus aiandisse...." Nii nüüd loen loo lõpuni ja siis jätkan... Muide, miks jällegi mujalt toodud?
 
Ah et suuremad kogemused? Nujah...
 
Asja juures on aga üks suur AGA. Pinna puhul ei räägita sõnagi PINNASEST? Ehk et sellest, et pinnase ehk mulla asemel on kivivill? No ei pea ma õigeks kunstlikku "moondamist" ehk asju voimiksitest plasttomatiteni! Ma ei saa neist tomatitest naudingut! Muidugi põhjus ei ole ainult see, milles kasvatatakse vaid ka see, et väga paljudes aiandites erinevate viljade kasvatamisel keskendutakse uutele sortidele. Ja on osalt ka mõistetav, et püütakse aretada haiguskindlamaid, suurema säilivusega sorte. Kuid minu jaoks selle arvelt kannatab OSTJA ehk teisisõnu MAITSE!? Varem ei osanudki nii väga tähelepanu pöörata ja ehk märgata vahet. Pole ka nüüdki mingi maitsespetsialist ega gurmaan, kuid tomatisalati ja tomatisalati vahel on tegelikult üüratu vahe! Talvel enam ei söögi tomateid n.ö. "värskena" vaid ainult purgist, omas mahlas. sest neis on kasutatud üldjuhul vaid avamaal, MULLAS kasvanud tomateid!
 
Mainitakse, et eestimaiste tomatite hinnad on kõrgemad. Loomulikult! Põhipõhjus küttekulud + veel mõned asjad. Ma mõistan ja eeldangi seda. Ja mitte ainult kevadtalviste tomatite puhul. Ning väga tore, et öeldakse ses loos välja ka põhjus - kaubakettide ahnus! 
 
 "Kettidel on müük marginaali peal .... importtomateid müüakse suurtes kogustes, seal võib marginaali vähendada, aga kuna meie ei suuda neid nii suurtes kogusega varustada, siis et samamoodi teenida, lisab poekett sinna suurema marginaali"!. Minu rõhutus!

Mis ajast on suurema HINNALISANDI lisamise põhjuseks kauba kogus? Tegu on hoopis "röövmajandusliku lähenemisega" ehk et hinnalisandi PROTSENT püütakse hoida üks. Ehk et 2-eurosele tomatile 40% lisades on ju hinnakasv väiksem kui 4-eurosele? Aga on ka põhjust? EI OLE! Teisisõnu, hinnalisand peaks üldjuhul põhinema tehtud TÖÖL ehk kuludel, ehk et sama töö tehakse ja kulud on samad sisuliselt ka siis, kui letile tõstetakse 20 kilo tomateid, olenemata, kuskohast need tulid. Kolmandatsõnu, ei saa ühe tomati letiletõstmise tööd pidada suuremaks kui teise oma!
Et samamoodi teenida? No see on ju naeruväärne. Mis põhjusel peaks samamoodi teenima väiksema koguse pealt?
 
**
 
Loos järgnevalt juttu kurgikasvatajatest Järvamaal Eistveres. "... panid jaanuari alguses MULDA kolm tuhat ... seemet. ..... ja istutas taimed ümber kasvuhoonesse..."

Kui muld polevat taimekasvatuses vajalik ja teeb lausa keerulisemaks väetiste doseerimise jm, siis miks küll seemned mulda, mitte kivivillasse pannakse? Ma küll loodan, et need kasvavadki mullas....
 
**
 
Kolmandas loos talus kasvatavatest tomatitest ja kurkidest. Kus kasvavad? Ei tea. Müüakse taluturgudel. Kas tegu TALUtoodetega? Minu jaoks tähendab üldiselt talu siiski MAAlähedast lähenemist! ja tomatilt ning muudelt asjadelt eeldan PÄRIS MAITSET!
 

Kuidas Teie?

Huvitav on ka, miks meie turvas nii väga sobib Hollandi jt riikide kasvatajatele?


 
 

pühapäev, 7. märts 2021

Elvast Mustveesse, Äksi jm.

 

 
Elva - Alatskivi suuna bussid ei läbi Tartus bussijaama vaid peatuvad Tartu Kesklinn peatuses. Tartu Jaama läbivad bussid peavad võimalusel ja vajadusel tagama ristümberistumise (sh siis ka Valga ja Põlva suunalt). Muud peatused linna sees, nagu neil liinidel ikka + vajadusel mõned juurde ja LUBATUD sõit ka linnasiseste peatuste vahel.
 
Liin 403/743, Elva 6.00 - Tartu 6.40 - Alatskivi 7.55 - Kallaste 8.05 E-R

Liin 415/711 Elva 6.40 - Tartu Jaam 7.30/37 - Alatskivi 8.40 - Kallaste 8.50 - Mustvee 9.20 E-R
 
Liin 404/611 Elva 6.35 - Pangodi 7.05 - Tartu Jaam 7.30/37 - Äksi 8.15 - Lähte 8.25 - Teaduspark 9.00 E-L

Liin 413/711 Elva 7.45 - Tartu Jaam - 8.42/45 - Alatskivi 9.35 - Kallaste 9.45 - Mustvee 10.15 E-P

Liin 433/736 Elva 8.55 - Tartu Jaam 9.40 - Alatskivi 10.50 - Kallaste 11.05 - Mustvee 11.35 E-P
 
Liin 404 Elva 8.40 - Pangodi 9.10 - Tartu Jaam 9.40 - Lähte 10.25 E-P

Liin 403/751 Elva 9.30 - Tartu Jaam 10.15 - Alatskivi 11.10 - Kallaste 11.20 E-P
 
Liin 72B Puhja (kiir) 9.30 - Tartu Jaam 10.03/10- Räpina 11.15 - Värska sanat 11.45

Liin 417/442/253 Elva 9.30 - Tartu Jaam 10.20 - Äksi (Keskus) 10.55 - Jõgeva 11.45 E-L
 
Liin 509 Ilmatsalu 9.30 - Tartu Jaam 10.03/10 - Mehikoorma 11.30 - Räpina 11.55 E-L

Liin 714/21B Äksi 9.15 - Tartu Jaam 10.03/10 - Varbuse Mõis 11.10 - Kubija 11.55 E-L

Need on näited, mis ei pretendeeri absoluutsele tõele, pigem on näited põhimõttelisest muutusest, kus saab sõita rohkematesse kohtadesse, kus ei pea Tartu ja Mustvee vahel mõtlema, kuidas liikuma saada väiksemates kohtades, kus saab tagada jõudmise rongilt maakonnaliinile jne.
 
Tartu Jaama ajad murruga ajad näitavad ümberistumisi Tallinna suunale ja Valga ning Põlva suunalt. Muidugi ka vastupidi, nt Puhjast tulles võimalik Valga rongile istuda jms.
 Murruta on siis kas Tallinnasse sõitmiseks või Tallinnast (10.06) bussidele istumiseks. Muidugi tähendab see, et raudteejaamas on vaja maakonnaliinidele vähemalt 10 seisukohta ehk et tulevikus ikkagi bussijaama kui funktsiooni ületoomist kaubateede asemele. Reno Laidre üks eestvedajaid, kes kulutas 2,7 miljonit euroraha, jättes bussipeatused jaama juurde isegi sellise raha juures tegemata. MEELEGA.

Ja nii päev läbi, tekitades pikemad liinid ja võimaluse sõita Tartus rohkematesse peatustesse (Salvest, ERM, Teaduskeskus, Annemõisa jt), kuna linnaliinidele ümberistumine ei ole atraktiivne! Üksiti saab sõita ka Lõunakeskusesse tööle ning ka poodlema jms. Nt liin Puhja - Värska tagab võimaluse Räpinasse ja Värskasse sümber istuda ka Tallinna rongilt. Linnaliine kasutades sellised asjad tihti võimalikud ei ole. Samas õnnestub mitmeid liine kaotada ehk säästa ning teisest küljest aidata kaasa täituvuse vähenemisele, mis sageli probleemiks, nt 21B. Olulisi nüansse rohkemgi, nt ei ole vaja samaegselt rongiga bussiliine nt Elvast (404), samas pole Elvast Tartusse busse Pangodi, Ülenurme jm kaudu.
 
Kõik see eeldab muidugi ka bussijuhtidele normaalseid puhkeaegu ja -tingimusi sihtpunktides. Praegu nt olemas Tartus bussijaam, aga pole bussijuhtidel oma ruumi ega kohvi ning vett tuleb lasta bussikapoti varjus....
Ehk et mida pakuks poliitik bussijuhile, kes Kallastel keset parki bussijaamas aega parajaks teeb? Ehk leiaks lõpp-peatuseks koha mingi söögikoha juures? Või kutsuks vähemalt sõitma vallamajani, kus päeval kohvi ja vett laskma saaks?

*************************************

Muidugi tasub vaadata liine ka teise nurga alt, näiteks võimalusel siduda ka Tartus busse, mis seotud Jõgeval. Parim oleks sellegi asja juures see, kui Jõgeva - Tartu bussid saaks läbi linna selle piirini vähemalt sõita. Miks mitte näiteks Lõunakeskuseni?

1. buss Jõgeva Jaam buss 8.10 (mõlema suuna rongid 7 min varem) Kuremaa - Palamuse - Luua - Tabivere Jaam, saab 8.50, peatub rong 013 kl 9.00.

Tabivere Jaam 9.05 - (peatub 013, seega L ja P võimalused ka Valga ja Koidula poolt tulijatel) - Äksi * - Elistvere Mõis - Luua - Palamuse - Kuremaa - Jõgeva Jaam, saab 10.10, rong Tallinna 10.20.

2. buss. Tagasi sama liini pidi (võib põigata läbi Lähtest**) Jõgevalt u 9.50 (12 min varem saabub rong 010). Tabivere Jaam saabub 11.10, peatub rong 012 kl 11.21.

Tabivere Jaam 11.25  tagasi Jõgevale, saab 12.30, peatub rong 213 kl 12.36.

3. buss Jõgevalt 11.15 (saabub 012 kl 11.07) , Äksit läbimata, saab Tabivere Jaam 12.10, rong 213 kl 12.19.

Tabivere Jaam 12.25, läbi Äksi, Jõgeva Jaam saabumine 13.33, rong Tartusse 014 kl 13.39.

4. buss. Jõgeva Jaam 13. 44, saabub rong Tallinnast 13.39, - Kuremaa - Palamuse - Tabivere Jaam, saab 14.20 ***, peatub rong 017 Tartust kl 14.25

Tabivere Jaam 14.35, 5 min varem rong Tartust - Äksi - Elistvere - Mõis - Palamuse - Kuremaa Jõgeva Jaam, saab  15.55, rong 019 Tallinna kl 16.04

  5. buss Jõgeva Jaam 16.15, rong 018 Tallinnast 16.04 - Kuremaa - Palamuse - Elistvere Mõis - Äksi - Tabivere Jaam, saab 17.35, rong 215 Tallinna 17.47

Tabivere Jaam 17.55, rong 215 Tartust 17.47 - Jõgeva Jaam saab 19.15, kl 19.24 rong 063 Tallinna

6. buss. Jõgeva Jaam 19.15, rong 060 Tallinnast 19.09 - Kuremaa - Palamuse - Luua - Äksi - Tabivere Jaam 20.20, rong 216 Tallinna kl 20.26.
 
Tabivere Jaam 20. 40 rong Tartust 20.26, Äksi - Luua - Palamuse - Kuremaa - Jõgeva Jaam saab 22.00, rong 062 Tartusse 22.20 ****
 
 
Teema ammu üleval, võimalused paigas, aga ei Tartu ega Jõgeva ÜTK-d vaevu tegelema. Ega ei hakkagi tegelema vast uue juhi all, kui ülalt poolt konkreetseid suuniseid ei tule.
 
******************************* 





reede, 5. märts 2021

Lineaarprügierakondade rohepööre.

 

 
Kui palju heitmeid tekitab mitte see auto vaid need suured teed-viaduktid ja tänavavalgustus?
 
 Taristuinvesteeringutest läheb 34 miljonit eurot Rohuküla raudtee ehitusse, 31 miljonit Ülemiste ühisterminali rajamisse ja 26 miljonit Vanasadama trammiliini ehitusse. Maanteetransporti tehakse investeeringuid 159 miljoni euro ulatuses, rahandusministri sõnul ei ole kindlad lõigud veel paigas, kuid see tähendab ka maanteede neljarealiseks ehitamist.
 
 Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ligikaudu 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot.
 
 
Ups, lineaarmajanduse erakonnad?
 
Sellised on siis plaanid! Osa neist igati mõistlikud (pika puuga Rohuküla raudtee), osa aga puhtalt euroraha tagasikantimiseks Euroopa suurettevõtete kasumiks. Seda siis samal ajal kui eriti Jüri Ratas ja Keskerakond armastavad rääkida (Ida-Virumaa) rohepöördest, tõmmates võimalikult palju raha ära Jõgevamaalt jm. Kuid meil on veelgi edumeelsemaid lineaarprügierakondi nagu EKRE - kes hoopleb, et ollakse ainukesena Ida-Virumaa jaoks lubamas olulist REGIONAALPOLIITILIST meedet - 4-realist maanteed täies ulatuses!

Ma ei tahaks uskuda, et arusaamad on ainult nii mädanenud, pigem on suures osas põhjuseks soov võimule saada ja jääda, lubades asju, mida saab teha teiste rahakoti arvelt. Muidugi ongi arusaam keskkonnast ja selle tähtsusest nõrk ning sellest räägitaksegi vaid endast targa mulje jätmiseks. Ja EKRE puhul on sellest kõige rohkem kahju, sest mitmes olulises asjas ollakse ju tõepoolest parimad ja ainukesed!

Neil tasuks vaadata tänahommikust Osooni, kuigi kahtlen, kas see midagi muudaks. Kui ikka aru ei saa, siis ei hakkagi saama....

Kuskil oli kirjas ka Rail Balticu rahastuse kogusumma perioodiks, aga hetkel ei leia. See oli vist üle 300 miljoni, lisades Ülemiste ja omarahastuse, sisuliselt juba 400 milj. RAISKAMISEKS!!! Vaid lineaarmajanduse "eksperdid" suudavad raha kulutada vast isegi kümneid KORDI rohkem, kui talupojamõistus soovitaks. Kui Ülemistele planeeriti uusi perroone, sai korduvalt räägitud, et vajalik oleks ka mingisugunegi ootepind. Näiteks tunneli asemel klaasgaleriina üle raudtee, mis võimaldanuks selle lahendusega see ka tagada. Oma reisija aga ei huvitanud mitte ühtegi poliitikut ja nii ootavad reisijad tänini rongi lageda taeva all. Nüüd siis plaanitakse ehitada mittevajalike "lisadega" koloss 31 miljoni eest! Ehk siis kui suur osa plaanitavast on reaalselt seal vajalik ja kui palju läheb kasumina ettevõtjate taskusse? Ning kui palju absoluutselt mõtlematu ja mittevajaliku ehitamiseks? Või see ongi ROHEPÖÖRE ehk keskkonnasäästlik transport ehk kliimamuutuste vastu võitlemine? Heitmete vähendamine natuke ühes nurgas, kui samas teises huugavad sajad tehased mittevajalikku toota?

Maanteede neljarealiseks ehitamiseks kulutatakse plaani järgi tohutult raha, kuigi eesmärk peaks olema kardinaalne vedude vähendamine. Kui eeldada, et üle 300 miljoni eest saab valmis terminal koos jupikese raudteega, siis tegelikult saaks selle eest valmis Keila - Märjamaa - Pärnu -  Ikla raudtee ning küllap saaks ka renoveeritud Via Baltica valdavalt 1+1 laiema teepeenraga maantee! Ühisprojektina. Ja mis veel olulisem, saaks valmis kiiresti! 

Samas pole tegelikkuses ju millegi üle ka imestada. Maapiirkondade bussiliikluseski oli viimane areng Simsoni ajal kui osaline eeltasutud bussiliiklus tehti. Peale seda pole Taavi Aas majandusministrina MITTE MIDAGI bussiliikluse arendamiseks teinud ja rohepöörde asemel raisatakse dotatsiooni ebaefektiivse liinivõrgu peale.

 
Hea on, et omajagu rahastust saavad kergteed. Rohepöördega sobiks justkui ka vähese heitega sõidukid ja ühistransport, aga kui need vuravad maapiirkondades inimestest mööda üle paljude ülikallite viaduktide, siis vähestest heitmetest ei saa siin kuidagi rääkida? Kui juba ühe rattaviaduktise puhul tähendab betoon 100 tonni CO2, siis jube mõelda, mis paisatakse õhku selliste massiivsete rajatiste puhul?
 
Nii et plaanide järgi käänatakse rohepööre lineaarse majanduse prügipöördeks!



teisipäev, 2. märts 2021

Koolitustest PEÜTK-s jääb väheks?

 

 
Alustasin kunagi ammu kriitikaga mahedalt. Kõiges ja kõikjal, ei mingit ülekeemist ega -voolavust. Kui aga aastad, mitte päevad, lähevad, ja muutusteta, siis saad aru, et pehmus ei vii kuhugi. Ei pruugi viia ka karmus, aga lootust on igatahes rohkem! Vähemalt paneb mõne unise herilasepesa ehk detsibelligi võrra rohkem sumisema.
 
Täna avastasin ebameeldiva uudise. Ja mitte ainult seetõttu, mis on asja sisuks, vaid ka "selgituste" tõttu on see eriliselt häiriv ja samas nagu näidis. Kuigi mida aeg edasi, seda suuremalt kummis on rinnasuled, siis tegelikkuses hägustub aina rohkem igasugune arusaam elementaarsest ühistranspordi toimimisest, seostest ja sellest, milleks üldse see mõeldud on!
 

Lõpetatakse kaugliini 711 teenindamine

 

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus lõpetab alates 01.04.2021 Läänemaa avaliku kaugliini 711 Haapsalu – Keila liiniveo tellimise seoses sõitjate vähesusega.  Keskus on liini täituvust kriitiliselt jälginud juba kaks aastat ning see näitab et kasutamine on ülimadal ja ei kasva.

Liin 711 kuulub Läänemaa avalike liinide hulka, mille maht on mõeldud Läänemaa inimeste transpordi vajaduste rahuldamiseks. Läänemaa kasutajaid on liinil 711 väga vähe, liini sulgemine annab meile võimaluse vabanenud mahtu Läänemaa elanike jaoks otstarbekamalt kasutada. Harjumaa osas on marsruudi osa kaetud teiste liinidega.

 https://www.ytkpohja.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/BxAVg7CUKFLs/content/id/30309040?redirect=https%3A%2F%2Fwww.ytkpohja.ee


Ausalt, kas te teete nalja? Te olete kaks aastat istunud arvuti ees, surfanud ja nii tublid olles kriitiliselt jälgides? Kas te ei märganud, et selle liini lahendust on ammu kritiseeritud? Rohkemgi veel, pakutud lahendusi? Selle lühendamine Keila Jaamani (tänud, et liinikirjelduses see sees, kuigi peatuse nimi muutmata) Tallinna asemel oligi üks võimalus, kuid see eeldanuks juba siis "võimalust vabanenud mahtu otstarbekamalt kasutada". Ehk et TIHENDADA bussiliine. Selle asemel lösutasite endiselt ekraani jälgides kontoritoolis?

Muide, Lääne-Nigula vallavanem teab aastaid, kes teemat valdab, kes mitte, ometi edastab ka ise paljusõnalise teate:

Transpordiamet edastas 26.01.2021 Transpordiameti peadirektori käskkirja nr 1.1-1/21/62, kus on Transpordiameti poolt ühepoolselt vähendatud Põhja-Eesti Ühistranspordi Keskuse haldusalas töömahtu ca 900 000 liinikilomeetri võrra, põhjendusega, et liiniveo mahu arvestamine väiksemas mahus on arvestatud vastavalt kujunenud sõidunõudlusele ja kogutud andmetele, mis näitavad, et on vajalik maakonnaliinidel teha liinivõrgu sisemisi korrektuure, sealhulgas suurendada väljumiste intervalle, et vältida tühisõite ja oleks vähem väikese täituvusega liinide osasid ehk veootsi.
Keskus poolt on kaardistatud töömahu vähendamise kohad ning kooskõlastatult juhatusega planeerime sisse viia järgmised muudatused, mille aluseks veootste, mis on madala täituvusega (põhiliinid 5 sõitjat keskmiselt veootsa kohta ning kohaliku tasandi liinid 2,5-3 sõitjat veootsa kohta) sulgemine ......
 
Muidugi oli väga mugav omavalitsustelt igasugune vastutus ÜTK-de kaela lükata, aga ettepanekute tegemineomavalitsuste poolt  oma inimeste heaks jäi neil kohustuseks.  Aga jah, sisemiste korrektuuride tegemine ongi vajalik, mis saab aga siis, kui seda ei osata?

Kiirkorras pakkusin välja lahenduse, mis tegelikult ka PEÜTK-s ammu teada, aga pingsalt ekraani jälgides see ju peakolusse ei jõua! Küsida aga lähemalt, mis on asja mõte, ei luba ametiau! Kõrge haridus ja asjatundlikkus paneb põsed õhetama...
 
Selle asemel, et koguda see kamp kokku, maha istuda ja koolitus teha, hõikab
Taavi Aas
, et täna viipekeele päev! Viipaks ühe märgi krt kas tead....
 
Jah, sama raha eest saaks 2 korda rohkem. TASUTA liin.
 
1. Haapsalu 5.55 - Turba Jaam 7.00. E-R.
2. Sama liin Riisipere Jaamani, E-P, Haapsalu 6.50 - Riisipere Jaam 8.05
Või Rohuküla 8.00 - Turba Jaam 9.15.
 
3. Turba Jaam 18.05 - Haapsalu 19.10.
4. Turba Jaam 19.05 - Haapsalu 20.10. E-L, Rohukülani R.
 
Kõik siis siin läbi Linnamäe.
 
 
See ongi vaid üks võimalus ja sedagi võinuks rakendada selle paari aasta jooksul. Oodata kriitilise pilguga ekraani ees, lastes samal ajal riigi rahal niriseda...?  Tegelikult on ju elementaarne, et molutamise asemel peab otsima lahendusi muutmaks halbu variante toimivateks!? Kuidas saab oma töösse suhtuda nii ükskõikselt?

Kas pakutud lahendus erineb kuidagigi PEÜTK variandist?

1. Liin (vajadusel läbi Linnamäe peamaanteele) annab võimaluse läbida asustatud punkte, erinevalt seni toiminud variandist. Midagi pole parata, kui tee Linnamäelt Padiseni läbis sisuliselt asustamata ala, siis hoolimata üksikute kohalike soovist sõita, ei saa see olla toimiv. Kui on soov kasutada ühistransporti, peab nii hõreda asustusega paigas kasutama P&S varianti. 

2. Linnamäe on siinjuures regionaalne lähenemine, kui sõitjaid ei ole, jääb see ära.

3. Sõitjad tulevad aga siis, kui on valikuid. Oletades, et hommikul võiks see variant kellelegi sobida, mis teha siis kui õhtul sõidab buss tagasi enne sobivat aega? Võtad oma auto Keilas? See, mis jäi Linnamäele hommikul? Seega, kaks on parem kui üks, kolm on juba normaalsemat laadi! Ja sisuliselt olekski Tallinnani sõidu asemel 3 bussi päevas Turba Jaamani minimaalne toimiv.

4. Hiiumaa ühendused on hulleimad kui kunagi! Heakene küll, ekspeaminister Ratas kimab sinna autoga, aga kui ON võimalus mingigi buss siduda praamidega väljaspool kommertsliinide aegu, siis peab seda tegema, eriti kui tegu on vaid kümmekonna kilomeetriga. Ratas aga Taavi Aasa juba külla ühistranspordiga ei meelita, eks?
See on aga toimivam siis kui Ratas suudab aimu saada, et ka Hiiumaal peab sel ajal olema bussid Heltermaale. Ainult auto jätmisele sadamas loota ei saa.

5. Pakutud eeltasutud bussiliikluse (KE lubadus) variandid annavad võimaluse sõita ka aegadel, kui kommertsliine pole. Neile pole see tasuv, riigi jaoks "tasuv" saab see olla aga vaid siis, kui kasutajaid sihtgruppe ehk "sulelisi ja karvaseid" on rohkem kui üks. Ja siis, kui selle maksavad kinni autosõitjad.

6. Kõige muu hulgas on pakutud variandil üks TÄIENDAV võimalus - tagada ühendust mingilgi määral Keila ja Haapsalu SUUNA vahel, ainult, et täiendava lisaväärtusena, mitte ainueesmärgina. Ainueesmärk oli see ju liini käivitamisel, sest ei saadud arugi, et sama aeg Keilas ei sobi sama ajaga Tallinnas. Ehk et AINULT Keilasse (valel ajal?) suunatud bussi saavad kasutada kordades rohkem inimesi. Ja ei saa ju natukenegi bussidega sõitmist tundes loota sellele, et sõidetakse ainult Haapsalust Keilasse?

7. Asjatundlike lahenduste puhul asendab liin osaliselt ka mingeid maakonnaliine, pakkudes harjunud ühendusvõimalustele lisaks ka UUSI võimalusi, nt Palivere - Linnamäe. Sellised lõigud ei pruugi ollagi masskasutusega, kuid annab maapiirkondadele uusi võimalusi.

8. Buss peatus vaid Niines Haapsalu ja Uuemõisa vahel? Kamoon? Liin peaks haarama Haapsalu linna (alustades Laine spaast?) ja ka muid peatusi teel. Või ka Kiltsist ehk Rohukülast. Kes saab ja tahab hommikul vara mingil moel jõuda Haapsalu jaama? Kui reisijaid ka pole, pole ka ajakadu!? Seega need vahepeatused kuskil ei mõjuta ka sõiduaega.

9. Igasuguse liikluse puhul ükskõik kus ei taga ÜKS kord päevas liikuv buss mingitki kvaliteeti. Et sõitjaid oleks rohkem, kellele asjad sobiksid, peab neid olema kaks ja rohkem.

10. Muidugi on selge, et kui nii hõreda asustusega piirkonnas sõites on näha, et reisijaid ei ole, tulnuks ka kohe tegutseda. Ja täna saaks seda teha. Panna sõitma pakutud liinid ja ehk pikendada ka Saue valla siseliini Ellamaalt Ristini, muutes selle maakondlikuks liiniks.


Olemegi jõudnud sinnani, kus ÜTK "kriitiline pilk" on vaid puhas mull! Ei püütudki otsida lahendusi, küsida neilt, kes midagigi teavad, omavalitsustest rääkimata? Loomulikult! Äkki võtaks kätte ja lahkaks teemat?

pühapäev, 28. veebruar 2021

Sünnipäev Rohuküla raudtee rööbastel.

 

 
Ilm imeilus ja et palju käia ei taha, siis saab sõita!? Ja pole teps mitte paha vaadata tagasi, aga samas ka tulevikku!
Seda enam, et täna Lapimaa ralli ja ega enne ei tahaks ülekandeid vaadata, kui tulemus teada. Tulen tyagasi ja kui sobib, siis alles vaatangi. Mine tea, kui äkitsi teleka ees halba õnne toon?
 

 
Eesti Raudteel ootan tegusid! Nad ise ütlevad:
 
Eesti Raudtee visiooniks on saada regiooni kõige kaasaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks. Seda eesmärki toetavad ka ettevõtte väärtused: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus.
 
Ja see tähendabki kiiret, professionaalset ning uuendusmeelset töötegemist! Mine tea, ehk ongi asjad vanast stagnaettevõttest muutumas?

 
Muidugi tähendas sellise ilmaga sõit ka palju pildistamist, et talletada hetki, mis silma ja meelde jäid ning üksiti millegagi seondumas. Ülal Järve jaam ja all alajaam.


 
Ning loomulikult pilte ka selelst, et raudtee on elu tuiksoon. Ilu on ju raudteel sõites näha küll ja veel ja mingite hetkede talletamine on üks võimalus ennast mäletada ning ka jälge maha jätta.



 
Ja hea kui kaasas ka raamat. Näiteks Ants eskola elulugu. Päris hea lugemine.


 
Kui vaadata peatusi aga Haapsalu raudtee sesiukohast, siis on selge, et rongisõit sealt Tallinna peab olema võimalikult kiire, aga samas mitte selline, kus peatustest mööda kimatakse. Urda on tänase arusaama järgi mu jaoks üks selline peatus, kus vast ehk peatuda pole vaja, vähemalt esialgu. Samas on siin suuri maju, on üksjagu töökohti? Kuigi saab tööle sõita rongilt ka rattaga järgmisest peatusest, Laagrist? Või pole just suur ajakadu, kui töölesõitjaid siia keskmiselt ning selleks istuda ümber Haapsalu poolt sõites Keilas, kohe järgi väljuvale tavarongile? Eks see olegi valikute küsimus ja esimene aasta paneks mõnedki asjad paika. Kõike nagunii ei oska ette näha ja saab ju ka katsetada.

Muide, siin pesitsevad ka põldpüüd.



 
Industriaalmaastik.

 
Padula on esmapilgul peatus, kus kindlasti pole vaja peatuda ja siia saaks seega ümberistumisega tavarongile. Aga mis tulevikus? Kui siin tõepoolest saab olema suur kaubanduskeskus või olnuks lausa IKEA, siis...? Kaubanduskeskusi linnade piiril ei peeta sageli õigeks, minu jaoks on need aga üpris mõttekad. Nii selleks, et maalt kasvõi poodidesse tulles ei pea linnaliiklusesse sukelduma, kui ses mõttes, et heas asukohas ja hea ÜT saab siia ka autota.


 
Mingid toimetamised siin "põllul" igatahes juba käivad.

 
Ei tea, kas see liumägi on saunast tulles liulaskmiseks?

 
Tasapisi hakkab aga rong !maale" jõudma, Saue ja Keila vahel seda juba on. Kord kui Valingul kolasin, leidsin sabatihase pesa. Kena oli jälgida.


 
Keila.



 
Uuemale jaamahoonele kasutust ei leitagi vist.


 
Keilat olen pakkunud ühe võimaliku depoo asupaigana Pääsküla asemel. On plusse ja miinuseid ning eks neist sõltuvalt peakski otsuse tegema. Praeguse seisuga oleks uurim miinus vast see, et diislid peaks siis aega ja kütust kulutama siin suunal sõitmiseks, et alustada Balti jaamast teistele suundadele minkut. Samas, kui oleks võimalik, et tavaremont ja kütusega varustamine oleks Koplis ja depoosse peaks sõitma vaid suuremate hoolduste jaoks, oleks asi positiivsem. Teisest küljest, kui Tartu liinile mõne aasta pärast peaks tulema uued kahesüsteemsed rongid, võiks ju see tulla pigem kasuks, sest diisleid jääb veidi "üle"? Eriti juhul kui praeguste porgandite sõidmaa hakkab Aegviidu asemel suuresti ulatuma Tapani?

Muidugi on siin veel üks nüanss. Keila vajab lisarongipeatust tavarongide jaoks, aga kas neid oleks vaja mõlemale, Vasalemma ja Paldiski suunale? Kui jah, siis oleks mõistlik, kui depoo olekski tiba eemal ja mõlemast peatusest sinna ka saaks, kui aga vaid Paldiski suunale ülesõidu taha, saab valida kohaks mingi paiga sealpool!? Sest siis oleks nende peatuste sõidusagedus suurem sest kõik depoo tavaliinid alustaks ja lõpetaks neis peatustes (või siis ühes peatuses). Pole muretki, et ka (MÕLEMA suuna) kiirrongid peaks ilmtingimata neis peatuma.

 
Mis mulle alati hinge läheb, on kevadine vesi. Vulin kraavis, "järvekesed" metsa all jms on midagi erilist. Nagu uue elu algus, taas ja taas. Ning mitmekesisust. Kased, männid ja kadakad näiteks. Üldse on siinne kant veidi Läänemaad meenutav, paese pinnasega, seega ka huvitav kant looduses kolamiseks. Olgu siis orhideede, liblikate vm nautimine eesmärgiks.

Muidugi võikski juba alates Kulnast olla raudtee kõrval Tervisetee?




 
Mõnel pool aga nagu poleks talve olnudki!

 
Teisal seda veel küll.


 
Mõnel pool aga läheb sõit üle tigu tegemiseks?



 
Peatusest Vasalemma Jaam pole aga ikka veel maakonnaliine?



 
Uus raudteejaam, Kaasiku? Selle üle otsustamisel peab lähtuma Kibunast ja Laitsest.
 
Peatumiste sageduse suhtes üks olulisemaid lõike on Vasalemma ja Riisipere vahel. Kõiki tavaronge ju enam Riisipereni sõidutama ei pea, Jaanika jääb vaid osadele rongidele nagu tänagi. Aga Kibuna ja Laitse? Laitse on kordades suurema reisijatearvuga ja eks siingi teki vast "ebavõrdsust". Mitte et kuidagi sooviks seda, aga ka optimaalsus on oluline. Ehk et mõtlema peab kõigile ja kõigele! Maksimaalselt parimad võimalused ja samas  ka kiire sõit!
 
Üks mõtlemapanev asi on siin veel. Läänesuund vajab LISAPEATUSI ja Eesti Raudteel on aeg alustada analüüsi, kui palju ja kuhu. Ning kusjuures mitte kuskil kaugel tulevikus, aga juba täna, et tuleval aastal peatused valmis ehitada. Kaalumist vajavad kohad on Järve ja Rahumäe vahel, Tallinna poolt tulles Saue piiril, Keila taga ja siin, Laitse "teises otsas". Nimeks peaks sobima KAASIKU. On ju seal rongile üksjagu maad, kuigi jalgratas on paljudele abiks ning selle saab vajadusel ka Laitsesse jätta. (muide, Laitse rongipeatuse nimena pole ka päris õige ehk, sest sama nimega asula üksjagu eemal. Kui aga Laitse ja Jaanika vahel on vaja mitte ainult peatust vaid lausa JAAMA, rongide vahetuseks, oleks siinsete peatuste puhul parema sageduse tagamine hoopis lihtsam. Muidugi, kiirrongide jaoks kõik need peatused ei pea olema peatumiseks, need jäävadki valdavalt "piimarongide" pärusmaaks, uus peatus aga osaliselt Vasalemma asemel lõpp-peatusena.
 
Igatahes oleks sel juhul vähe ronge, mida peaks sellest jaamast kaugemale sõidutama, Riisipere ja Turba oleks nagunii enamuses kiirrongide peatustena olemas. Üksiti laheneks paremini ka sõiduplaanide koostamine. Õnneks (imekombel) planeeritakse rongide läbilaskevõime parandamiseks ka kogu liini ulatuses automaatblokeeringut ehk rongide sõiduvõimalust üksteise sabas.




 
Laitse. 

 
Laitse ehk siis Kaasiku ulatubki juba väga kaugele. Palju sõltub sellestki, kas asuala veelgi tulevikus suureneb. Samas ulatub asuala kaugele mitte ainult raudtee äärt pidi vaid ka sellest eemalduvalt, nii saabki aimu, kui pikk on vahemaa jala rongile tulemiseks. Jalgsikäik on aga alati tervis (Vt Transpordiamet)!

 
 
Kaasiku peatuse (jaama) asukoht peakski olema kuskil siin, kus tee raudteest eemale pöörab? Muidugi võib siin mõelda ka juurdeveole bussiga, aga rongide möödasõiduvõimalus võib siin tähtis olla.

 
Rongi kiirus paras, nii et saab ka siiski loodust veel aknast jälgida.



 
Ilus värv ja vanast jaamahoonest saab stiilne ja "uus"!

 
Nagu on tõeline pärl ka vana veetorn.

 
Selle pataka pilte tegin aga "kirstunaelaks" Saue vallale, kuigi mitte ainult. Ükskõiksuse roll siin ka Eesti raudteel (uuendusmeelne?), Transpordiametil (tervis!) jt. Mitte miski ei seganud tagamast kergteeühendusi Riisiperest ja Nissist Turbasse! Mitte miski! Kusjuures Tervisetee laadne ühendus sellesama raudtee ehituse raames olnuks kordades odavam, kui eraldi tehes! Ah et keegi ei liiguks? No seda veel vaatame! Ma küll ei tea, kes selle nüüd ehitab ja kes LISAKULUD kannab, aga eks vaatame, kes on kiireim vigade tunnistaja!?
Mingi rada on aga tõesti juba täna näha.

Meeldetuletuseks ka Transpordiameti enesehinnang:

Transpordiamet on transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu, mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja.
Transpordiametis keskendutakse mugavate teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamise parendamisele, targemale maa-, õhuruumi ja veeteede kasutusele ning tervislikumale ja keskkonnasõbralikumale liiklemisele. Samuti planeeritakse Transpordiametis nutikaid liikuvuse lahendusi ja viiakse ellu transpordiliikide üleseid poliitikaid ja projekte





 
Ainuke veidi tõsisem toiming olnuks truupide paigaldamine.





 
Ja jõudsingi Turbasse.

 
Istu või perroonile ja peesita päikese käes, sest rong varjab viimasegi tuulekese! Tõsi, istepinke pole, sisuliselt.


 
Mul on siin alati kahju vaadata. On nähtud vaeva ja tehtud vahva pildi-kirjalahendusega ootekoda ja rattahoidla, aga inimestele mõeldud tegelikkuses ei ole. Ei tea, kas kõrgemalt poolt ei lubata äkki inimestele mõelda? See ju kulukas? Isegi valla keskuses ei ole sellele üldse mõeldud! Üks korralik ootekoda, enamjaolt kinnine, võinuks siin olla. Võtku eeskuju või Suure-Jaanist. Kurb lugu.

 
Ah et Terviseteel poleks liikujaid? No kuidas võtta....
Tegelikkuses oleks Tervisetee raudtee kõrval vähemalt sama populaarne, kui mitte rohkemgi. Saab ju küll rongiga sõita, aga see-eest saab ka huvitavatesse kohtadesse, mis trassile jäävad!? Tuled rongiga ja lähed loodust nautima?


 
Mõne hoone värv võib väga huvitavalt sobida kaskede värvitooniga.


 
Raadamistki veel ei paista, millal edasi, Eesti Raudtee? Seekord siis koos Tervisetee "kolimisega"!? Asjaga ei saa enam venitada nagu siiani, iga km peaks lisanduma aina kiiremini ja kiiremini. Mul juba hea sõiduplaangi valmis trükitud! Ja inimesed ning riigi majandus ootavad!


 
Hm?

 
Hm....

 
Loodus võtab aga tihti oma ja tärkab elu igal puunotilgi.

 
Kel aga veel istikuid vaja, siis siit saab enne raadamist! Taaskasutus! Või hoopis elu hoidmine!?


 
 



 
 
Porgandi peegeldus. Muide, vana suitsumehena lähen alati ja küsin poes nii- ja niimitu pikka porgandit...
(Oranzhi Chesterfieldi)


 
Ning loodetavasti on Turba ka viimane peatus, kus stend valesse kohta paigaldatakse!?

 
 
Selja taga see, mis valmis, pilk aga tulevikku!

 
Bussiliiklusega on aga siin ikka asjad korrast ära. Vald ei huvitu ja Põhja ÜTK ei saa hakkama...
Oleks ju loomulik, et mõlema suuna bussid saaks siin peatuda, mitte nii, et üks suund peatub mujal. ja oleks loomulik, et Ellamaale sõitvad liinid pikendataks vähemalt ajutiselt Ristini.

 
Nissi kirik.





 
Kaasiku peatus? 
Sõitjaid pole siinkandis kaugeltki enam nii palju kui vanadel aegadel, aga siiski küll ja veel!



 
Laitses pole muidugi see bussipeatuse jaoks parim koht, sest busside sissepööramine peatusesse maanteelt peab olema lühim. Siinne sobib aga hästi P&S parklaks.

 
Bussipeatus Laitses peab olema hoopis siin, mahapöördega otse teelt ning ringipööramisvõimalusega ja parkla ulatuma bussipeatuseni. Keskmeks korralik ootekoda ning stendid ja tabloo niisuguse paigutusega, et seda näeb nii perroonilt kui bussist ka bussijuht. Sellega nüüd lihtsam, sest kuigi uued tablood Eesti Raudteel väiksemad, kuid lõpuks ometi kahepoolsed. Tublid! 

Muidugi peavad kompleksi kuuluma ka pakendikonteinerid, tualett ja joogivesi jm.


 
Küll kulus aega, et üks ohtlikumaid ülesõite signalisatsiooni sai!



 
Sellise kiiruse juures on raske tabada, aga keskel seekord siiski aimatavalt näha mingi "allee", mille kohal puud kolmnurkselt koos.

 
Enne Keilat. Uue võimaliku depoo asukoha kant.


 
Saue peatuse ootekoda, infoekraan ja -stend ning rattaparkla. Kas näete pildil? Mina ei näe! Raha kulutati valesse kohta ja osa üldse (õnneks) kulutamata. Igatahes raiskamine.

 
Saue aga paisub väga jõudsasti!


 
Padulas aga midagi tõesti muutumas.

 

 Töökohtade paljusus aga üks põhilisemaid taristu planeerimise aluseid.


 
Laagris uhke tunnel, rongipeatusest siiapoole aga kergteed pole siiani. Muidugi, jõgi vahel ja sillaehitamine pole odav ning küllap ametnike arvates kärab teile ka ringiga käimine.



 
Depoo oli ronge pilgeni täis!




 
Kaks silma ja nina?

 
Kohati on bussipeatused rongipeatuse vahetus läheduses. Tore!

 
Almat jt võib ka rongilt kohvikusse minnes näha....



 
Kuidas siis jääb? Kas rongipeatus siin vajalik või mitte?




 
Koolid on alati pea sama tähtsad kõige kujundamisel taristul.


 
Tondi aga peatus, kus siis ümberistumised linnaliiklusele.

 

 




 
Süüa ei tohi mitte ainult kollast lund...

 
Lillekülas on reisijaid samuti tohutult. Veel rohkem siis kui siin saab valmis perroon ida- ja edelasuunale. Ups, Eesti Raudtee ei pea seda vajalikuks! (Vaata nende ja Transpordiameti enesekirjeldusi loo alguses)


 
Neljanda sisesõidutee ehitamisest ei piisa ainuüksi kaugeltki, on veel kaks olulist asja - pöörangud Lillekülas ja kuidas ehitada lisaperroone Balti jaamas! Karta on, et viimase puhul valitakse odavam variant, mis mõne aasta pärast osutub jälle ebapiisavaks....
Ühe korra juba astuti selle reha otsa, hoolimata korduvatest hoiatustest! Ei maksa aga arvata, et ka uue rehale astumise järel peaks kriitika olemata jääma. Kahjuks on targeim ehituse variant üksjagu kallim, aga mitte väga katastroofiliselt, see-eest saaks aga tunduvalt rohkem teid, et rongid ka kaugemas tulevikus ära mahuks.

Muidugi on üks lisavõimalus Baltis ka äärmisi rongiteid pikendada ja tagada mõne rongi seisukohana praegune bussipeatuste kõrval asuva "Nehatu" kohal. Paljutki saab, kui tahta.


 
Muide, autotee pole siin paha asi, aga ehk on rongide perroonid tähtsamad? Mh, ah?

 
Aga mul on. Vahel küll kotis.... 

Olge terved ja jõudu tegutsemaks meie endi heaks. Keskkonnast rääkimata.

 
Ilus ilm, mõnus sõit ja kodus tagantjärgi nähtu on head asjad sünnipäeval! Pinge selleks korras maas, aitäh, Ott ja Martin!

 
Teie terviseks, head sõbrad!




Ning aitäh nendegi õnnekaartide eest! Päikest Haapsallu varemgi toonud.