esmaspäev, 25. jaanuar 2021

Kaasamine on probleem ka Rohuküla raudtee planeerimisel.

 


Äkiline valitsusemuudatus tekitab küsimuse, kas Rohuküla raudtee projektiga minnakse edasi?

Koalitsioonilepingust:
Toetame Rail Balticu ning neljarajaliste maanteede rajamist ning jätkame raudtee väljaehitamist Rohuküla suunal. 
Kohaliku rongiliikluse kiiruse suurendamiseks investeerime uutesse rongidesse, et suurendada reisijate mugavust ja vähendada keskkonnakoormust. Arendame mugavaid rongiühendusi siseriiklikult (sh Tallinn-Rohuküla) ja välisriikidega.

Seega esialgu pole tarvis muretseda? Iseenesest mitte, kuid "pisiasjades" peab ikka muret tundma. Kasvõi seetõttu, et majandusministrina jätkab Taavi Aas, kes pole suutnud ei MKM-i ega Eesti Raudteed panna kaasama avalikkust. Ehk teisisõnu, teavitama neid planeeritavatest võimalustest, mida tähendab "mugavad rongiühendused". Pole ju aastate jooksul ka Elron olnud piisavalt asjatundlik, vältides järjepidevalt vajalikke muudatusi.

KUI TASEMEL SAAB OLEMA HAAPSALU SUUNA RONGIDE SÕIDUPLAAN?

See sõltub paljustki. Püüan tagamaid veidi lahti seletada, kuigi seda ei peaks tegema mina tasuta vaid Eesti Raudtee ja Elroni ametnikud palgatööna. Seni on läinud asjad "nagu lepase reega" ehk Eesti Raudteele läbi aegade omaseks saanud tavapäraselt - tehakse töö ära ja selgub, et ikka ja jälle vigaselt ja saamatult. Näiteks pole Turba suunal sõiduplaanis ühtegi kiirrongi (see andnuks muuhulgas võimaluse n.ö. testida võimalikke peatusevariante), osa ronge sinnani ei sõida jne. Kui samal moel jätkatakse, eirates küsimuste esitamist ja vaikides, võib raudtee ja rongiliiklus sellel olla nii ebamugav, ebaefektiivne, kui ka majanduslikult ebaotstarbekam.

Rohuküla raudtee valmides peab läänesuuna taristul pöörama tähelepanu mitmetele asjadele ja neist ka olulisimate puhul ongi haudvaikus.
Esiteks, rongide sõiduplaan sõltub eelkõige jaamade olemasolust ja asukohtadest. Jaamade all peetakse raudteel silmas kahe või enama rööpapaariga peatuseid, kus siis rongid saavad üksteisest mööduda, nii "sabas sõites" kui ka kohtumistel vastassuundadest.

Enne lisan veel ühe täiendava võimaluse. Läänesuunal Keilani toimib täna juba ammustest aegades, automaatblokeeringuga süsteem. See tähendab, et jaamavahed on fooridega jagatud lõikudeks, seega saavad rongid sõita suhteliselt väikeste vahedega üksteise järel. Kas seda pikendatakse Riisipereni vm jaamani, on teadmata. Mida see võimaldab ja miks see oluline?
Tänase ja homse transpordi puhul on ÜT ülesanne mitte ainult suuremaid asulaid ühendada vaid pakkuda võimalusi ka regionaalpoliitikaga paremaks arenguks. Siinkohal tähendab see võimalusi rakendada ekspress-, kiir- ja tavaronge. Tavaronge, mis peatuks Tallinnast Haapsaluni kõikides peatustes, ei ole otstarbekas kasutada. Eelistatud oleks ekspressid, sarnaselt Tartu rongidele, mis peatuvad 3-5 ning kiirronge, mis peatuks 13-15 peatuses. Esimeste sõiduaeg oleks ca tund, teistel 1,5 tundi. Kui nii aga teha, võivad halveneda TÄNASE jaamade asukoha tõttu väiksematest peatustest sõiduvõimalused.
Automaatblokeering võimaldab aga eelkõige varianti, kus näit kiirrong Haapsalust väljuks Riisiperest vm peatusest, tema järel saab loetud minutite järel väljuda tavarong. Seega saab väiksematesse peatustesse nagu Laitse, Rahumäe vm sõita ka need, kelle jaoks kiirrong või ekspress ei peatu. Ning vastupidi, neist peatustest saaks sõita ka Haapsalu suunas. Väljumisaegade vahe ei tohi olla pikk, piirduma peaks võimalusel kuni 10 minutiga. Siit tuleneb aga siiski vajadus jaamade järele, mille vahemaad on lühikesed, 10 - 15 kilomeetrit. Sest ei tohi unustada, et ka vastassuunas peavad rongid sõitma, seega mõjutab kogu süsteem ka nende sagedust.

MILLISED JAAMAD SAAVAD OLEMA VASALEMMAST HAAPSALUNI?

Mõistagi Haapsalu ise. Turba ehitati välja peatuspunktina, mitte jaamana. Võimalik parim variant tähendab, et ka Risti, Palivere ja Taebla ehitatakse jaamadeks ja see annab üpris hea võimaluse tagada tõepoolest sage liiklus ja head ning mugavad sõiduvõimalused. Selget kindlust selles osas pole aga siiani antud.
 Ka peaks kaheteeliseks ehitatama kogu lõik Keila ja Tallinna vahel ja lisanduma üks sissesõidutee Balti jaama. Kahjuks aga Eesti Raudtee "spetsialistid" ei planeeri Lillekülla lisaperroone teistele suundadele ega kavatse ka lisapööranguid paigaldada. Tavapärane. Hoiatad, selgitad, põhjendad aastaid, aga ikka on vastas vaid tuhmi pilguga näod! Hiljem aga avastatakse, et tõepoolest on vaja ja siis on asi hoopis kallim! Aga see on küll mõjutegur, kuid veidi kaugem.

Hoopis olulisemaks osutub Keila - Turba vaheline raudtee. Hetkel on pikim Vasalemma - Riisipere jaamavahe, kus on ka kolm peatust - Kibuna, Laitse ja Jaanika. Esimesed on n.ö. endiste daatshade peatused, nüüdseks on tegu suure elamurajooniga, kus tegu siis eramajadega. Jaanika on seni väga väikese kasutatavusega peatus. Laitse ja Kibuna puhul tuleb aga tõsiselt arvestada tänase ja homsega (mitte nii nagu Elron "vaatab" Tabiveret, Põlvat, Taevaskoja, Raasikut vm peatusi). Sõiduaeg seal täna, olenevalt peatumistest 13-14 min.. Kui automaatblokeeringut ei ole, ei saa järgnev rong "sabas" väljuda ning vastutuleva rongi puhul (Vasalemmast) väljuda Riisiperest enne kui too kohale jõudnud, ehk et ümberistumisvõimalused Turba - Vasalemma piirkonnas jääb ära. Ei saa ju pidada normaalseks, et Haapsalust jm Rahumäele vm sõitmiseks peaks viitma Riisiperes ligi pool tundi aega! Viies ümberistumise üle Keilasse tähendaks see aga, et pea kõik kiirrongid peaks peatuma Laitses ja Kibunas, mis lisab aga sõiduaega. Ka on oma mõju sellele, millises jaamas vastutulevad rongid saavad peatuda, et siis kaks vastutulevat  "järgnevat" rongi mööda lasta näiteks Keilas ja Vasalemmas.

Kuna ka Laitse ehk täpsemalt Kaasiku asula "venib" pikalt raudteed pidi, on kaugemate majade elanikel rongile üpris pikk maa. Seega on üks võimalus kaaluda uue peatuse ehitamist JAAMANA ca 2 km praegusest Laitse peatusest Riisipere poole, mis võimaldaks ka ilma automaatblokeeringuta tagada sujuva ja aega vähe kulutava ümberistumise ning paindlikuma "mänguvõimaluse" sõiduplaani kujundamiseks. 

Olukorda võib võrrelda praeguse edelasuunaga, kus pikka aega plaanitud Hagudi ja Saku (Männiku) jaamade taastamist, sest praegune olukord kammitseb sealseid võimalusi. Siingi pidanuks asjad läbi analüüsima juba ENNE läänesuuna raudtee remonti, sest ehk olnukski jaamadena õigem välja ehitada Riisipere asemel Turba või seesama Kaasiku peatus, mis ühtlustanuks jaamade vahemaid.

Igal juhul eeldaks, et asjaomased annavad avalikkusele infot, kui hea ja mugav saab olema rongisõit Rohukülla, kõrvaldades kahtluse, et taas võib tekkida "säästuvariandid", mis tolle raudtee otstarbekust kõvasti vähendaks.

pühapäev, 24. jaanuar 2021

Bussiga 1A.

 

 
 
Ei ole igal vabal päeval tahtmist ennast välja ajada. Aga vahel peab või sundima, kuigi tegelikult sellised väiksedki käigud on head ja kasuks.

Pildil paistab üks ülekäik, kus aastaid sai jalakäija/rattur rohelise tule ainult nupule vajutades. Kuigi võinuks automaatne lülitus olla, sellel ülekäigul see eriti oluline ja mõjus. Aga kardan, et pole siiani midagi tehtud. Kui oleks miljon..... haha...
 

 
Terminalis suht vaikne.

 
Muidu aga üpris mõnus siin. On bussini aega, astud kohvi ostma R-Kioskisse vm. Infotablood olemas.

 
Väga oluline - puutetundlik ekraan! Sellised peaks olema ka enamuses suuremates maakonnaliinide peatustes. Vaadake või Tartu bussijaama - on tabloo aga tolku sest sama palju kui jänesele tripperist.

Üks mure liinil on. Tulles trammiga, peaks bussi istumiseks kobima kas terminali või Pronksi peatusesse. Tegelikkuses peaks alati kui võimalik, peatused asuma kohakuti. Liiga vähe ruumi? Ka siis tuleb mõelda, sest pikk maa ümberistumiste puhul on selge miinus. Tagasisuunal on see Hobujaamas hoopis mugavam.

Ja kindlasti on vaja (osa linnaliine asendades?) maakonnaliine nagu Viimsi - Tabasalu, Viimsi - Keila, Viimsi - Lagedi Jaam - Jüri  jne.





 
Bussirada on siin aga väga hea asi! Ning kui bussijuht kogenud ja tunneb liini nagu oma viit sõrme, siis pole ka eriti palju seismisi fooride taga, sõit on sujuv.

 
Ja hea muidugi kui peatus foori lähedal, saab peatusest väljasõiduhetke ajastada ning jääb lisapidurdus ja kiirendus foori juures ära.











 
Nii hea kohviku puhul oleks küll hea, kui saiakesi-kohvi kaasa ostes saaks ilusti ja kenasti kõnniteed mööda mere äärde, mitte ringiga koperdades. Eriti kui selgub, et pole isegi vana ja viletsat kõnniteed!




 
Vana bussipeatus, mis kindlalt kaitses ilmastiku puhul paremini kui praegused putkad. Ehk saaks selle siin ümber ehitada, jättes kiviseina alles vm moel? Klaasseintega osaliselt mere poolt?





 
Ohoo, nüüd siis juba "euroopalikum"? Kaks keelt ja teiseks loogiline inglise keel.

 
Midagi ehitatakse?







 
Hobujaamas siis ümberistumine taas trammile, lipsti ja olingi Balti jaamas tagasi. Maakonnaliiniga olnuks veel kobedam....

kolmapäev, 20. jaanuar 2021

Ei too see kaubanduskeskuste ja marketite "konkurents" head.

 
Täna siis teles juttu Lidli keti tulekust. Keegi Prismast teeb näo, et pole muret, sest "neil laialdasem sortiment". Tegelikult peaks kõik kaubanduskeskuste ja marketite omanikud muretsema. Narr on kuulda uudistes juttu võitlusest odavaima ostukorvi nimel. Sest võitlus võib ju olla ja on ka odavaim ostukorv, ainuke mure on selles, et see odavaim muutub aina KALLIMAKS!!!

Meil ei ole enam mingit konkurentsi, on selle räige tapmine! Väikepoed on meil enamasti kadunud ja tasapisi muutuvad marketid väikepoodideks. Just klientide arvu poolest. Muidugi on siin-seal keskusi, kus on palju kliente, aga need on pigem erandid, mis kinnitavad reeglit. Põrandapinna vm kohta aga tegelikkuses klientide arv väheneb, samal ajal kasvavad kõikvõimalikud kulud. Pole lootagi, et kaubandustöötajate PALK kasvaks määrani, kus see tagaks elementaarseimagi võimaluse ELADA!  Vahel kui sel teemal vaidlusi, tuletan meelde ikka vist aastast 2014 artiklit, kus juttu sellest, et "marketite omanikud ei karda 800-eurost" miinimumpalka. Loomulikult seda pole tänagi ja paljudes kohtades on ka palk sellestki väiksem? Kuidas aga elada sellise palgaga, muretseda endale kodu, reisimisest rääkimata?

Viletsa palga põhjus peitubki marketite ülekülluses!  Kui ikka KÄIVE on madal versus kulud, siis tähendab iga uue poe tekkimine, et see rebeneb veel suuremaks, sest kliente kardinaalselt ei tule mitte kuskilt juurde ja nende rahakott ei paksene nagu taigen pärmi lisades! Apteegireform on piisavalt hea näide sellest, kuidas ei tohiks käituda. Mis sest, et EKRE, Isamaa jt erakondade poliitikutelt ja toetajatelt tol ajal räigelt tümitada sain, tegelikkuses pidanuks see reform käivituma ja tooma kaasa ca kolmandiku apteegide sulgemise. Mis tähendanuks siis ka vähemalt teoreetiliselt palga tõusu ja praktiliselt efektiivsema majandamise. Kuid Isamaa vedamisel, kus EKRE ja KE poliitikud sõnakuulelikult neil sabas sörkisid, keerati asi nässu!

Ka marketite puhul tuleks vähemalt kolmandikul uksed sulgeda! Ning ülejäänutel vaadata, kas hoida ikka tööl juhtkonda, kes viimastel aastatel aktiivselt tegeleb nende arvates tähtsaimaga - sortimendi suurendamisega. Tegelikult on siingi omad piirid ja ÜLELIIGNE SORTIMENDI LAIENDAMINE KASVATAB NII KULUSID KUI HINDASID!  Kas ärimehed ei saa sellest aru või ei taha saada? Sest saab ju alati kasvõi vinduda, peaasi, et konkurent kõrval ka vinduks? Ja kui vinduda ning siiski mingigi kasuminääpsuke tilgub, saab ju endiselt püüda vähem palka maksta, võtta tööle puudega inimesi, kelle puhul see veelgi lihtsam jne?

Täna Selveris vaatasin, kuidas suured (700 gr) salatikarbid hunnikutes, peal silt - 50%, vedelevad. Homme on need prügis. Ja nii iga päev kümnete ja sadade kilode kaupa igas suuremas marketis? Need, kes aga peaks asju läbi mõtlema, saavad samal ajal ju üle 800 euro palgapäeval arvele? Kui samal ajal kogu logistika süsteemisiseselt  ebaefektiivsuse poolest mitte ei karju vaid kriiskab?

Selver ostis Comarketi? Osa nendest marketitest (pole need suured) asuvad teiste marketite läheduses? No aga mis segab siis Marja poe vm baasil teha SELVERITURG? Kus muidugi võib ka Selveri omaköögi tooteid müüa, aga rõhk peaks olema kodumaisel talunike ja väiketootjate kraamil! Suurtootjatelt võiks müügil olla vaid ülimalt naturaalsed ja kohalikust toorainest tooteid, vaid selliseid mida ükski väiketootja ei tee! Ka nende ettevõtjate tooted, mida marketites ei ole. Ka tomatite jm puhul vaid kohalik toodang, selline, mis ei oleks plastmassist!
See kõik ei pea olema mitte tavaturuna vaid just nimelt talumarketina, kus on kaubad müügil Selveri hoole all, mitte eraldi lettides, sest kui klient otsib ikka vorsti või maitsesoolasid, siis need olekski ühel riiulil või letis koos!

*************************

Ja ennäe, just TÄNA näitas ETV hommikul filmi "EESTI LOOD - HOMME SAABUB PARADIIS"! Filmis ei ole väga palju kaadreid prügimäest või muust, aga see, mis nähtav, peaks iga mõtleva inimese panema SÜGAVALT mõtlema!

Muide, filmis kaeti ka söögilaud. Jah, välismaised maitsed on loomulik osa me elus, kuid mõtlema paneb Maalehe lugu, kus meie oma kartulikasvatajad saavad kilost vaid sandisente! Teid kedagi see mõtlema ei pane?

 

teisipäev, 19. jaanuar 2021

Viljandil on potentsiaali, aga vaja on raha ja tahtmist!

 

 
 
Viljandi on suur või väike linn? Vist suur, sest valgusfooridki olemas. Või ikkagi väike, sest nende tulede tähendust ei teata?
Nali naljaks, ilus talv kutsub jalutama. Ja soov on muidugi pildistada.

 
Ühes söögikohas kohtusin paariga, kes elavad mujal ja tulid Jaak Joala ausammast vaatama. Aga nad on kunagi ka Viljandis pikka aega elanud. Läks jutuks ja esimese asjana öeldi kurvalt, et Viljandi jättis räämas mulje! Tegelikult kohati jätabki. Muidugi on asi paljuski rahas ja tahtmises. Sest ega vanalinnas pole lihtne maju remontida ja taastada, see on siingi vast muinsuskaitse tõttu vägagi kulukas asi. Siiski oli tore näha ka remonditud ja värvitud maju ja et mitmeski majas käis töö ka täna!

Samas ühe tuttavaga rääkides, leidis ta, et väga palju on siiski aja jooksul ära tehtud. Eks nii ongi, üks näeb ühe, teine teise nurga alt ja nähaksegi ju ka erinevaid kohti. Kuid osalt on õigus kindlasti temalgi, sest kahtlemata on päris paljud hooned saanud korda. Nii saabki siit piltidelt väikese ülevaate, aga veel rohkem näeb kohapeal.
MILLAL KÄISITE VIIMATI VILJANDIS PUHKAMAS?
 
 
Tallinna maanteel on tehtud remont, aga ega lume tõttu täit muljet ei saa! Bussi ootekojad on siiski paremad kui enamuses linnades, aga õiget kaitset ilmastiku eest need siiski ei paku. Muidugi, ootekodasid paigaldataksegi eelkõige ju reklaami jaoks! Kuid vist esimesena Eestis on siin sõiduplaanid ootekojas, mitte ei tea kus! Ja stend on piisavalt suur, et saab ka täiendavat infot üles panna, kui vajadus on - sõiduplaanide muutmine vm. See on kiiduväärt lahendus! Kuigi loomulik oleks, et see olekski loomulik.

 
Muidugi on Viljandis veel üks silmatorkav asi - vanemad ja ueumad majad läbisegi. Omamoodi kontrast, aga eks see ole ka paratamatus. Kontrastiks on vahel ka ühe maja värvitud kuub ja teise hall rüü.
Lumerookimisega on Viljandis nagu igal pool. Kohati puhtam, kohati halvem.

 
Minu vaieldamatud lemmikud on aga alati puumajad. Niivõrd ilusad ja südamlikud.

 
Igal juhul meeldis mulle Viljandis jalutada. Sest niivõrd palju on vaadata ja vaated muutuvad iga sammuga. Ilu võib näha kus iganes, üldises vaates, detailides, kitsastes tänavates jne.

 
Nurkade lahendus äge!

 
Kus läheb Viljandis üldse vanalinna piir? Ja kui vana on vana? Sest ilus ja kuidagi loomulik on ju isegi selline lihtne maja.

 
Muidugi võib ka hall olla imeline. Mitme varjundiga? Väga palju annavad juurde detailid, olgu siis isemoodi aiapostid, teises toonis aknapiirded või mingid puud-põõsad.

 
Omamoodi maailm on alati muidugi hoovid ja seegi, mida aimad, aga ei näe. Või isegi aimata ei oska! Kui siis mingi osakese ka näha juhtud, on seegi huvitav.

 
Mul ei tulegi ette, kas olen näinud kuskil selliseid puidust sambaid!?

 
Vanalinna apartment mulle aga meeldib. Asukoht kesklinnas, kõik käe-jala juures ja samas hea hinnaga. Ainuke asi minu üüritud toas, mis on puuduseks - ehk peaks olema köögi ja toa vahel uks? Sest koridorist uste kolksatused jm hääled kostavad liiga hästi. Erguma unega külastajat võib see üksjagu häirida.
Mulle aga meeldis. Kodusem tunne kui ükskõik millises hotellis ja loomulikult ilus.
 

 






 
Mõne vanema maja puhul tundub aga, et päästa polegi enam midagi.





 
Muidugi oli kohustuslik osa vaadata üle Joala ausammas. Minu jaoks on Joala unustamatu täht, kes väärinuks tõeliselt vägevat ja hingeülendavat ausammast, mida see siin kohe üldse mitte ei ole! Laulude kuulmine siin muidugi väga armas! See, mida Joala oma lauludega (paljudelt heliloojatelt) meile läbi aja andnud, on eriline kogemus väga paljude jaoks. Seepärast ma ka ei pea seda "kunsti" siin kuidagigi heaks! Eks see, et see kirgi tekitab ning vaidlema paneb, tulene osalt ka kuju saamise protsessist, kus sisuliselt polnud konkurssigi. Aga nagu kohalikud ütlevad, selle taga on Isamaa koos oma juhiga ja nemad juba ei õpi ega vigu ei tunnista. Värviline purskkaev tuleb ju ka ilma konkursita? Kunstnikuks on Viljandis ikka Karma?


 
Rahvast vooris aga vaatama tõesti pidevalt. Tuldi kaugemaltki. 


 
Tõeline ilu!

 
Võrratu, kuidas värve ja lahendusi on kombineeritud!
 
Ja kuigi nagu ütlesin, et puumajad on mu lemmikud, siis ometi võivad need kivimajadega väga hästi kokku sobida! Mis sest, et taamal kivimaja hoopis teistes värvides.

 
Eks igaüks näeb ja ka pildistab omamoodi. Sageli ma pildistades eisegi ei taju detaile, vaid tunnetan, et vaates on midagi, just selle nurga alt. Hiljem pilte vaadates alles märkan aeda, kuuriseina, korstnaid vm.


 
Kontrastide linn...



 
Muidugi on oma võlu valgel lumel!







 
Huvitav, mis ajast see maja pärit? Oleks nagu vana, samas kuidagi armetu jäljenduse mulje? Või ehk mõjutab muljet just see värvimata ja kujundamata fassaad? Usun, et kui see tasemel mitmevärviliseks (toonides) värvida, võiks mulje olla väga kena?

 
Väga äge on muidugi alla järve äärde minek. Ka siin võikski pildistama jääda! Käime katuseid mööda?

 
Iga selline vaade ja/või pilt annab aimu, et majade taga on majad ja inimesi on siin su lähedal rohkem kui samal tasapinnal vaadates tunda võiksid.


 
Kord blogis, kui teemaks olid veetornid, siis keegi asjapulkadest kommenteeris, et "ega neid kõiki jõua ega peagi alels jätma". Tegelikult pole vahet, kas tegu veetorni vm ajaloolise ehitusega, alles jätma ja korda tegema peab neist maksimaalselt paljud asjad. Esiteks on nad spetsiifiline osa vaadetest ja igal ehitisel võivad olla omad fännid. Isegi suured korstnad on ju võimsad ja neidki vahel vaadatatakse, ahhetades ja pead kuklasse ajades. Need kõik on ajastute hõng!

 
Mõnes linnas või asulas kuuldavasti on aeg-ajalt leitud võimalust toetada majaomanikel ka värvide muretsemist. See ju igati toekas mõte?
Raha vähe? No aga jätkem sellistes kohtade selline tänavavalgustus tegemata ja raha oleks kapaga?


 
Nohjah! Ma ei tea, mis seisus on see maja, aga eterniidist "loobumise toetus" võik küll kuskilt niriseda? Üpris groteskne oli seda näha, kuigi kindlasti on seegi kaitse mõttes mingis ajas olnud pigem õige.


 
Veidi rohkem võiks muidugi lumetõrjele tähelepanu pöörata, treppidel ja kallakutel. Eriti kui trepp selline veidi kahtlane ajutine rajatis.


 
Hmm.....


 
Õuna- ja kirsipuude õitsemise ajal võib seegi kohati kõvasti ilu lisada?



 
Tänavatel, kus majad tihedalt ja lähedal kõnniteele, pakuks ma välja ühe vahetuskauba. Näiteks, kõnniteede lumetõrje peaks olema omavalitsuse ülesanne. "Vahetusena" aga kinnistuomanikud peavad tagama oma piirides kõnnitee valgustuse, olgu siis maja või aia küljes. Heakene küll, tänuks selle eest, et omavalitsus vabaneb väga kallist tänavavalgustusest, võiks nad paigaldamisel kompenseerida valgusti, hämaruseanduri (mitte mingil juhul liikumisandurit) jm?



 
Muidugi on ka see külalistemaja päris huvitav ja hea koha peal. Ning ka hinnad tunduvad praegu vägagi head, seda enam, et sisaldab ka hommikusööki.



 
Märk tähendab, et koertega siin jalutamine üleüldse keelatud?



 
Lastele on järve ääres palju ära tehtud.


 
Varjulisemaid puhkekohti võiks siin muidugi olla, aga ehk suveks midagi ka paigaldatakse?




 
Viljandi maasikad on omaette vahva leiutis!

 
Teadetetulbana on selline asi päris kena? Kuna sarnased on mõnel pool ka tualetid, sisi hiljuti üks inimene pakkus välja, et ehk peakski kombinatsioonis ehitama teadetetulp/tualetid? Üksiti saaks ka poliitikud siin ennast reklaamida, lubada tasuta tualette jm?

 
On siin ka uisulaenutust kuskil? Tänavune talv on ju üpris head võimalused andnud ja väga paljud ongi avastanud (taas) talverõõmud!?


 
Ametnikel tasuks ka bussipeatuste ootekodade puhul linnast väljas mõelda puidule.





 
Muidugi oli minu jaoks trepp kerge nuhtlus, ülesminek võttis aega. Pean üpris kaalutletult füüsilisse koormusesse suhtuma.








 
Huvitava lahendusega valgustid. Üks võimalikest stiilidest, mida saaks ka linnas majadel kasutada?





 
Maaelu Edendamise Sihtasutus? Linnas?





 
Väga kena!


 
Võrratu!

 

 
Siingi näha klassikaline "Vana Toomase" valgusti stiil. Kahtlemata oleksid ka sellised majade seintel võrratud. Selle asemel, et sellist ilusat ja odavat lahendust rakendada, jätkatakse tänavavalgustuse KAASAJASTAMISEGA, mis küll annab säästu, aga on siiski väga kallis lahendus. Puudub ametnikel ratsionaalsus või on lihtsalt tegu ükskõiksusega?



 
Sellistel tänavatel jalutamine on üks osa heast puhkamisest.














 
Suure tampimise peale läks aga kõht tühjaks. Õnneks leidsin siin vaba koha. Teenindajaid oli aga vaid üks ja küll oli tal ikka vudimist!

 
Ka hostel Ingeri hinnad on praegu väga head. Kuidas hindadega suvel, noh, kui just suurüritusi pole?


 
Viljandis on päris palju võimalusi lastel kelkudega alla lasta!

 
Oot-oot, kas see kõle plats ongi uhke uus väljak? Haljastust on vähe, kuigi tublid, et vähemalt siin-seal puudereas väljalangenute asemel mõni puuke istutatud. Kontoorade akende lähedale aga sellist "jubedust" küll ei lubata!?
Valgustid on aga nagu mõnigi muu asi - maitsetud! Mis Viljandi linnaisadel mureks on, et ei oska või ei taha midagi erilist teha? Kui mõndasid postitusi FB-s lugeda, siis küll räägitakse tehtust ja plaanidest, aga need hõlmavad vaid osa olulist? Muuhulgas oodanuks, et Viljandi Veevärk nõukogu liikmelt kuuleks plaanidest, kus joogivee vaba kättesaadavus linnas oleks prioriteet?

Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Helmut Hallemaa:

👉Ajaleht Viljandi küsis, Milline on teie hinnang Viljandi linna 2021. aasta eelarve eelnõule ja selles seatud prioriteetidele?
👍Viljandi Linnavolikogu Keskerakonna saadikurühma juhi, eelarve- ja arengukomisjoni esimehena vastasin: "Olulisim dokument Viljandi linna elus, menetlemisel olev 2021. aasta eelarve, on hea ning läheb lugemiste vahel kindlasti veel paremaks. Selle kogumaht on 37,67 miljonit eurot, investeeringuid teeme 7 369 014 euro ulatuses, seega kolmandat aastat väga suures mahus. Loodetavasti tuleb ka tervishoius, sotsiaalelus ja majanduses eelmisest parem aasta. Teetööde nimistus on Uue tänava renoveerimine, Hiire tänav, Tartu ja Lossi tänava ristmik, teed, parklad, Leola tänava lõpu kõnniteed ja teisi; ehitistest välijõusaal ja jalgpallihall Männimäele, uus sporditaristu, Järveotsa elamurajoon. Jätkuvad tööd Vaksali tänaval, täielikult saab uueks transiittee, mis läbib linna mööda Pärnu maanteed, Vaksali ja Tallinna tänavat. Ehitame ka Valuoja oru tunneli, nii et kergliiklustee koos lähitulevikus vajaliku ülekäigurajaga Reinu teel Ugala juures ja teise tunneliga võimaldaks jõuda Valuoja orust hõlpsamalt Viljandi järveni. Veel on plaanis värvuspurskkaev Lasteparki, Vabadussõjas langenute mälestussamba eeltööd, astutakse samme Karlssoni lasteaia uue hoone ehituseks. Ülimalt hea meel on tasuta hommikusöögi algatuse käivitamisest linna lasteaedades, mis jõudis koalitsioonilepingusse just meilt.
✅Eks ole siiski mõni tõrvatilk meepotis, leidub ka arusaamatuid kohti. Sisuliselt väheneb neli korda kõnniteede renoveerimis- ja ehitustööde maht, kuigi vajadused on suured. Ülisuured on investeeringud Lasteparki ning Posti ja Koidu tänava nurgal asuvasse parki, ümbruse korrastamisi aga ette ei ole nähtud. Ka Vana kalmistu kiviaia renoveerimine ei mahu sisse, samas transiittee selle kõrval tehakse ajakohaseks. Tegime ja teeme nimetatud asjaolude kohta ettepanekuid ning loodame nende jõudmist töösse tänavuse eelarve, lisaeelarvete või lähiaastate eelarvete kaudu.“






 
Pelmeenid, kui natuke soola lisada, olid vägagi head!

 
Päikesepraad või mis iganes oli selle nimeks, oli ka tegelikult üpriski maitsev.


 
Kindlasti kuskil ka pakutakse glögi, aga nii, prauhti kuskil ringi liikudes peale ei sattunud. Talvisel ajal naudiks head glögi kindlasti, olgu või Polli õunamahlast?

 
Mida rohkem aga erinevais paigus käin, seda rohkem olen veendunud, et sõiduteed valgustada ja nii kalli lahendusega, pole sellistel tänavatel küll mõtet! Tegelikult peaks majade küljes olema laternad, valgustama siis vaid kõnniteed ja ongi ilus!? Kel soovi oma majaseinadki valgustada, saab valgustid ju ka kõrgemale paigutada! Igal juhul annaks selline variant ilu juurdegi!
Vaid ülekäikudel võib tõesti omaette valgustus olla.


 
Võllanaljad Viljandi moodi nagu FB-s nöögiti? 
Viljandis päris mitmeid ehitud kuuski ja osa neist on isegi kasvavad kuused, mitte siia toodud. Nii peaks olema igal pool, suurte puude toomise asemel ikka ehe!








 
Siingi käis usin remont!















 
Vaadake ise, mida teeb hea valgustus.

 
Aga kui härrad soovivad pilte teha, siis teeme ikka.

 
Muidugi on parem kui valgustus on maja või aia küljes, sest postid on alati segavad. 





 
Uku Keskuses oli mingi näitus, Ida-Euroopa teemal. Küll aga vaid inglise ja saksa  keeles. Kelle jaoks?


 
Ka siin peaks olema nimeks Viljandi Bussijaam. Nagu ka Turu peatuse asemel Viljandi Turg, Viljandi Jaam jm. Ikka selleks, et peatus.ee jm oleks peatused leitavad, võõrastel pole ju tihti aimugi, kus millised peatused on ja ka maakonnaliinid peatuvad.




 
Mõnel majal on veel oma valgustus olemas.




















 
Reisiraamatukogu. Üks puhkemajja, teine jäi rongi.










 
Lõhesupp krevettidega. Polnud viga, kuigi eelistaksin valge kalaga suppe.

 
Pelmeenid ka üpris head, aga maitsetut tomatit-kurki küll poleks mõtet pakkuda! Kui ikka jätaks need plasttooted ostmata, hakkaks ehk ka kasvatajad mõtlema, mida pakkuda?













 
Kalamehed saavad ussikesi isegi automaadist osta!


 
Maakonnaliinid peatuvad ka linna sees mitmes peatuses ja kindlasti peaks maakonnaliinid ka linna läbima, mitte alustama ja lõpetama bussijaamas. Näiteks Mustla, Tänassilma jt busside puhul peaks lõpp-peatus olema Männimäel, rongide ajal raudteejaamas. Ja võimalusel võiks need ka Paalalinna läbida. Bussi on vaja ikka inimeste juurde, mitte oodata, et täna soovitakse pikka maad läbida bussile saamiseks.









 
Igal juhul peab lootma, et ka siseturism Viljandile kõvasti abiks on nii täna kui tulevikus.