kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Ida-Virumaa bussiliinid.


Kohtla-Nõmme. Kui aastaid tagasi sõitsime kohapeale vaatama, kuhu peaks perroonid tulema, oli siin kutsu juba peatuse kohta märgistamas!
Tõsi, peatus lõpuks tuligi, aga meie edukal riigil võtab veel mitu aastat aega, et siia ka bussipeatus teha. See on küll uskumatu laiskus ja ükskõiksus, aga nüüd, enne valimisi on taas asutud rääkima siiasõitvatest bussidest.


Nii kirjutas Eve East.

"Põhjarannik" kirjutamas ka teemal.


Muidugi hea, et siin saab lugeda, "Postimees" pole veel selles lehes artikleid tasuliseks muutmisega ära solkinud. Ühena esimestest saame teada, et endiselt plaanitakse bussiliine vana aja meetoditega. Ma ei tunne selle piirkonna ühistransporti väga põhjalikult, aga millegipärast ma ei ole veendunud, et sundida inimesi veel rohkem ümber istuda oleks hea mõte!? Iidlat silmas pidades? On ju tegelikkuses nii, et ükskõik kus, ükskõik kustpoolt tulles, ei ole inimese jaoks ainus sihtkoht, vaid soovitakse erinevatesse kohtadesse linnas. Ja ALATI ei ole linnaliinile ümberistumine absoluutselt mõttekas, vastupidi, see PELETAB INIMESI ÜHISTRANSPORDIST EEMALE!
 
Tegelikkuses peaks hoopis vaatama seda, kas liini 43 ei saaks PIKENDADA? Ehk et ühendada see osaliselt näiteks Mäetaguse liiniga? Nii peatuks bussid jätkuvalt kõikides peatustes linna sees. Või õnnestuks 114 ja 43 ühte liita, kulgedes mõlemat pidi ja haarateski endasse nii Kaevandusmuuseumi kui Kohtla - Nõmme Jaama? Üleüldse peab maakondlik bussiliiklus maksimaalselt olema seotud rongipeatustega ja peatuvate rongide aegadega. Tegelikkuses peaks alustama taotlemist, et mõlemad Narva ekspressrongid peatuks ka Kohtla-Nõmmel, sest on ju nii muuseumi kui muu puhul paljuski olulised turistid ja hetkel on just kõige "magusamad" kohaletuleku rongid need, mis mööda kihutavad! Kerge see ei ole, sest Elronis puudub lai silmavaade. Ja see lühinägelikkus võib tähendada, et väga paljud puhkajad jätavad tulemata!

43. liin lüheneb

Kõige suuremad muudatused ootavad ees 43. liinil (Kohtla-Nõmme − Iidla) sõitjaid.
Praeguste plaanide järgi see buss enam Iidlasse sõitma ei hakkaks, lõpp-peatus oleks Jõhvi bussijaamas, ümberistumisvõimalus Iidla suunal on postkontori peatuses.
Teine suur muudatus on Kohtla-Järve Järve linnaosas nn alumise ringi (Torujõe − Olevi − Kalevi tänav) väljajäämine ehk siis buss sõidaks otse mööda Järveküla teed.
Kolmandaks hakkaks buss rongiaegadel sõitma kaevandusmuuseumi asemel Kohtla-Nõmme raudteejaama. Kuidas seda Elroni suvise ja talvise sõidugraafikuga kõige paremini klapitada, pole veel päris selge.
Lisanduma peaks kaks väljumisaega (tööpäevadel praeguse 16 asemel 18, puhkepäevadel 9 või 10 asemel 11).
43. liiniga seotud plaanide tutvustamiseks ja arutamiseks kohtuvad Toila vallavalitsuse ning ühistranspordikeskuse esindajad Kohtla-Nõmme elanikega 31. jaanuaril kell 18 Kohtla-Nõmme rahvamajas.

Mind see imestama ei pane. Kuidas asju klapitada, pole IKKA VEEL selge, aga loomulikult ei ole leitud aastate jooksul aega ka nõu küsida! Ometi olen ma korduvalt ja juba pikka aega soovitanud võimalusi, kuidas teha. Aga kui otsustada puhtalt artikli teksti järgi, siis tundub, et päris hästi ikka aru ei saada. Sellestki, mida tähendab rongipeatus ja kaevandusmuuseum? Mis mõttes rongiaegadel hakkab buss sõitma muuseumi asemel rongijaama? Mis mõttes???
Rongipeatuse üks mõte ongi, et rongireisija saaks mitte ainult Kohtla-Järvele vaid ka muuseumi!? Seega, sõiduplaan peab tagama kaks asja ja seda võimalusel iga rongi puhul. Näiteks alustab buss Kaevandusmuuseumis, jõuab Jaama (Peatuse nimi Kohtla-Nõmme Jaam, mis peab olema ka iga liini kirjelduses sees) enne rongi, et reisijad saaks rongile, seejärel oodanud rongi ära, sõidab uuesti kaevandusmuuseumisse ja seejärel Jõhvi läbi Kohtla - Järve. Järgmise rongi ajaks on buss uuesti kohal, tulles Jaama taas läbi Kaevandusmuuseumi. IGA rongi puhul peab olema võimalus mõlemat pidi ümber istuda! Mismoodi teisiti asju üldse plaanitakse?

Ja loomulikult on see vajalik ka puhkepäevadel, sest rongiga muuseumisse võidaksegi tulla rohkem just nimelt puhkepäevadel kui klassiekskursioonid välja arvata.

Valaste.

Valastet ja Sakat Jõhviga ühendav bussiliin nr 105 saab väljumisaegu lisaks ning erinevalt praegusest hakkab sõitma ka puhkepäevadel.
"Ühe selle liini bussi tahaks panna sõitma Jõhvist otse Valastele, mitte Toila kaudu, see muudaks kohalejõudmise oluliselt kiiremaks. Küll aga võiks see buss sõita läbi Uikala küla, kus praegu buss üldse ei käi," ütles Luts, et selle liiniga pole asjad veel lõplikult selged. "Oluline on see, et saime liinikilomeetrid kokku, kellaaegadega on veel lihvimise asi."

See on rõõmustav uudis! Kuigi loomulikult ei tohi viivitada mitte aastani 2020, hankeni, vaid võimalus tuleb leida kiiresti.
Mitu väljumisaega lisaks? Ida-Virumaal ei ole küll õpitud nõu kuulda võtma, aga ehk oleks aeg? Kuidas on võimalik, et siiani pole buss suunatud Jõhvi Jaama, et saaks ka rongilt ümber istuda ja tesistpidi rongile? Bussiaegade peab püüdma maksimaalselt arvestada rongidega. Seda nii kohalike kui külaliste heaks! Muidugi ei oleks paha, kui osa busse sõidakski Jõhvi Jaam - Valaste - Toila - Jõhvi Jaam. Ning Valaste, Toila ja Ontika bussiring peabki (puhkepäevadel) olema nii hea, et päevaga saaks kolm kohta läbi sõita!? Ja oluline pole mitte liinikilomeetreid KOKKU SAADA, vaid ikka vaadata vajaduste järgi. Uikala peaks ehk tõesti saama oma liinid, aga mitu korda päevas on nende jaoks piisav? Arvestama peab sellega, et kui soovikski sõita päevaga läbi Toila, Valaste Juga ja Ontika, siis otseliin Uikala kaudu ju neid KÕIKI ei saa haarata?

Loos mainitakse ka seda, et liinivõrk on paigas ja et Heiki Lutsu sõnul"Oluline on see, et saime liinikilomeetrid kokku, kellaaegadega on veel lihvimise asi."  . Kas peamine ongi kilomeetrid kokku ajada? Esimese asjana pidanuksi ära tegema selle, mis aastate jooksul tegemata!? Rongidega ühendamine maksimaalsel võimalikul moel. Kuna pole lootagi, et perrooni "õigele kohale veetakse", siis tuleb bussipeatus luua perrooni juurde! Olgugi, et see mõnevõrra ebamugavam, kuid kiire ja mugav ümberistumine, niivõrd kui see võimalik, peaks olema prioriteet.

teisipäev, 29. jaanuar 2019

Tallinna linnavalitsuses kilu ei sööda?


Et siis märtsiks plats puhtaks? Kas seepärast, et müügil pole hoolivaid K-kohukesi? Või iga inimene ei loe? Või seepärast, et kui teha, siis teeme ikka uue ja lammutame kõik vana?

Vana-Pääsküla bussipeatuse planeeringuga on juba mõnda  aega tegeletud. Küsisin selle kohta Tallinna linnavalitsuselt. Esmalt nad kuu aja jooksul ei vastanud, siis soovitasid kellegi teise poole pöörduda. Küsisin, et kellega ma üldse suhtlen ja miks ise ei edastata kirja! Lõpuks sain teada nii palju, et...

Tere ja head uut aastat

Vana-Pääsküla autobussipeatuste piirkonnas Pärnu maantee lõigu rekonstrueerimiseks tehti eelmisel aastal mitmeid erinevaid eskiisprojekti lahendeid. Vaatasime need üle ja tegime omapoolsed parandused ning muudatused. Tänaseks ei ole lõpplikku projektlahendust veel tehtud ja eeldatavalt ka käesoleval aastal sellega edasi ei tegeleta. Seetõttu ka täna Teie küsimustele veel vastata me ei saa.  Kui selgub nimetatud piirkonna lõplik projektlahendus, informeerime Teid ja vastame ka Teie küsimustele.

Vastasin:

Tere!

Tänan vastuse eest!

Üllatav on, et asi lükatakse kalevi alla?

Aga tegelikult piisabki eskiislahendustest. Kui on valmis juba projekt, siis on ju sisuliselt hilja arvestatavaid ettepanekuid teha? Ootan neid siiasamasse meilile.
Vastus:

Tere

Nagu ma kirjutasin, et vaatasime üle Vana-Pääsküla autobussipeatuste piirkonnas Pärnu maantee lõigu rekonstrueerimiseks tehtud eelmisel aastal mitmeid erinevaid eskiisprojekti lahendeid ja tegime ka mitmeid muudatusettepanekuid. Tänaseni ei ole meile laekunud muudatusettepanekutega arvestavat projektlahendust. Seetõttu, arvestades, et eskiislahedusel ei ole Tallinna Transpordiameti kooskõlastust, ei ole ka olemas kinnitatud projektlahendust. Peame ka märkima, et välja töötatakse üsna paljude erinevate liiklussõlmede eskiislahendeid, mis ei ole jõudnudki kinnitatud projektlahendusteni.


Ma üldiselt saan aru, mida kirjutatakse. Aga kas pidanuksin kirjutama, et "nagu te konkreetselt ei kirjuta..."? Tean isegi, et osa eskiislahendusi ei jõuagi kasutamisele, see ju siililegi selge, sest neid tehaksegi mitmeid erinevaid.
Ja edasi?

 Eskiislahendusi ei avalikustata, sest need annaksid inimestele eksitavat infot. Küll avalikustatakse kinnitatud projektlahendused (tavaliselt linnaosade valitsustes), et arvestada ka kohalike elanike ettepanekuid.

Mis saab aga siis, kui KINNITATUD projektlahendused on valmis ja sisuliselt ei plaanitagi ettepanekutega arvestada, nagu Eestis kombeks? Täna sain siiski teada, et hange välja kuulutatud ja märtsiks peab sõõgikoha plats olema lage!? Ometi puuduvad vastused küsimustele. Kas ilma lammutamiseta ei saa head lahendust? Kas hanke käigus ehitatakse reisijatele kvaliteetne ooteruum? Mis saab sealsetest põlispuudest? Kas üleüldse ei püütudki kasutada olemasolevat hoonet ka ooteruumina, jõudes vastavale kokkuleppele rentnikuga? Kas on lihtsam ja õigem teerulliga üle sõita, lammutada korras hoone, jättes rentnikule veel lammutamise kulud investeeringute asemel? Ometi oli rentnikul plaan ka pitsat pakkuma hakata ja teenust paremaks muuta! Aga inimeste soov midagi paremaks muuta ei loe? Majanduse jaoks on siis mõttekam väikeettevõte õhtule lasta?

Nõmme linnaosavalitsus justkui olevat söögikoha säilitamise poolt. Millised on aga nende (ma ei tea kelle!) põhjendused, kes soovivad ikka platsi puhtaks teha? Kodanikuühiskond, kus kaasatakse kodanikke või ka ettevõtjaid vaid peale lammutamist? Kui tänavu mingeid plaane justkui pole, siis kuhu on kiire?





Mind muidugi huvitab vägagi, kuidas ja kas üldse on peatusesse plaanitud maakonnaliinide peatust? Kas kunagi hakatakse ka kaaluma võimalust lõpetada siin liini 14 ümberpööramine ja ühildada see liin pooltühja liiniga 191? Kas liin 10 jääbki Vana-Pääskülas ümber pöörama või arvestatakse tulevikku silmas pidades "linna paisumisega"? On ju üpris tõenäone, et tulevikus siin ükski linnaliin ümber pöörama ei hakka!? Ja kui isegi hakkab, siis kes väidab, et selle jaoks on vaja suuri ümberehitamisi? Millise liiklusega üldse on projekti puhul arvestatud?

Kümneid ja kümneid vastamata küsimusi, aga linnavalitsus siin kiluvõileibu ei söö vaid panustavad lähenevate valimiste peale!? Sest valimisvõit tähendab angerjasuppi ja muud head-paremat?

Aga kas saan õigesti aru, kui plaanitaksegi vaid linnaliinide peatust ja P&S parklat ning ei mingit maakonnaliinide peatust? Ehk et suund on ikka sellele, et maakonnaliinid täies ulatuses uhaks kesklinnani ja suurendaks veelgi ummikuid? Kas kuidagi ei saaks linnavalitsuses möödunud sajandi ametnikke pensionile saata`?

Ja ei paistagi, et linnaliinid pööraks ümber skeemi järgi?

pühapäev, 27. jaanuar 2019

T-Väike - Tondi - Vabaduse väljak


Karge talvepäev. Otsustasin teha väikese ringi. 



T-Väike on lagedaks jäänud. Suur osa vanadest diiselrongidest on kas maha müüdud või vanarauda aetud. Ja ei paistagi riigil olevat soovi paari rongi üles putitada, turismi heaks. Ega seda ei tarvitsegi loota, kuigi peaks ju...
















Lõunale siia siiski ei läinud. Kuigi võinuks. Otsustasin hoopis Tondile jalutada, seal tihe rongiliiklus.



Mõni aasta tagasi siia ehitatud uusi maju. Meeldivalt suured rõdud  nii et sümpaatne elamiseks. Aga torkas silma, et juba on puiduvärv koorunud ja vilets.






Vanu maju alati huvitav vaadata.



Aga liikumine on siin ohtlik!






Aga miks jala minna kui trammiga saab? Ja veel nii uhke trammiga?












Üks rong aga oli just läinud, järgmiseni pea pool tundi! Otsustasin parem trammiga minna.



















Nii nagu siin tunnelis, võiks olla lahendatud ka ootetingimused Ülemiste jaamas - ehitades kinnise ruumi trammipeatusest jaamatunnelini. Koos mingi kohvikuvõimalusega.









Lõunatasin hoopis siin.




Olen pigem shaslõkiusku, kebabi söön harva. Seekord siis võtsin ja absoluutselt ei maitsenud. Ma ei ütle kuidagi, et kvaliteet oleks vilets, lihtsalt mulle ei maitsenud. Hiiu jaama juurest ostetu minu jaoks raudselt parem.






Aga mõnus on käia küll autovabadel tänavatel!


























Haapsalu rongiootajad läbi aegade.

          2013. Fotod: mina.   2014. Fotod: mina.       2015. Fotod: mina.         2019, fotod: Tiiu Kammiste      2020, fotod: Tiiu   2021....