PP & RS koos bussiliiklust kraavist jälgimas?

Pärnu Postimees on üllitanud huvitava artikli. Tavapäraselt ÜTK-d ei soovi eriti reisijate arve avalikustada, aga siit midagi koorub.

https://parnu.postimees.ee/6737166/parnu-rongiliini-kadumise-jarel-on-inimesed-ules-leidnud-bussid?fbclid=IwAR3Kip1WP74osS9ElyQNKnC1Jq8tefQsRksLiCP7nal7YFikFA6OHxCvymg

Tegelikult avaldas loo Raplamaa Sõnumid, aga seda ei saa järjekordselt lugeda. Kas PP kogu loo välja toob, pole mulle teada. Lugu algab lausega, et Rapla ja Pärnu vahel sõitmiseks kasutatakse bussi hoolega. Väga tore uudis! Edasi nii tore pole.  PP sõnutsi "kellelgi sõit sõitmata ei jää". Jääb ikka küll!

“Pärnu–Rapla bussiliini number 333 kasutatakse väga hästi. Tagasiside inimestelt on väga hea, eriti Tori ja Vändra kandist,” ütles Pärnumaa ühistranspordikeskuse (PÜTK) vanemlogistik Avo Rahu.

Pole kahtlustki, et väga paljud on rahul! Kuigi mulle väga paljud inimesed kippusid vastu vaidlema, siis ikkagi on mul taaskord õigus. Loo lõpus tuuaksegi esile Avo Rahu sõnad, et liini olemasolu on hea mitmete asulate inimestele, kelle juurest rong mööda sõitis. Ja sedasama väitsin ma varemgi korduvalt. Enamasti siiski täpsustades, et on ka kahjukannatajaid nagu rattamatkajad, lapsevankritega liikujad ning seegi osutunud õigeks, aga sellest ei poeta PP silpigi.

Keskmiselt sõidab kuus selle liini bussiga ligikaudu 5000 inimest, näiteks juunis 4797. Enamik valideerib end Pärnus: juunis oli neid 839. Samal ajavahemikul oli palju sõitjaid veel Vändrast 553 reisija, Rapla raudteejaamast 519, Rapla bussijaamast 477, Eidaperest 403, Tootsist 390, Kehtnast 326 ja Torist 228 sõitjaga. Teistest peatustest oli neid juba alla 200, ka Lellest, kus rong endiselt käib, 141 reisijat.

Numbrid on aga oluline talletada ja seda vaja ka hiljem teada. Nii saab võrrelda seda, et hetkel on ühe transpordivahendi keskmine sõitjate arv umbes tasakaalus. Rongis sõitis veidi üle 30, bussis veidi alla 30 reisija. On see nüüd edusamm või mitte? Nii ja naa. Bussi täituvuse koha pealt on asi kindlasti efektiivsem, kui pikad need sõidud on? Kui rongis olid need enamasti pikad ehk siis enamasti vast alates Tallinnast, siis bussis see nii ei ole. Easke on muidugi täpset numbrit öelda, sest Pärnus valideerimine midagi infot ei anna. Võtame umbes, rongis sõitis kuus ca 3800 inimest. Kui enamus neist pikka otsa, siis .... Raplast veidi üle tuhande? Aga miks me siis ei saa isamaalaste lemmikult, ülikallilt piletisüsteemilt täpseid andmeid? Armastasid ju eeltasutud bussidele üleminekul IRL-i poliitikud väga tihti korrutada, kuidas "on vaja odavaid pileteid ja säilitada piletisüsteem ning tihendada liiklust". teame, et Isamaa esindaja Pärnumaal oli maavanem Andres Metsoja ja oli ka teisi. Millega nad siis hakkama said?

PÜTKi piletimüügisüsteem ei võimalda täpselt öelda, millisesse peatusesse sõidetakse, saab esile tuua näiteks selle, et Eidaperest ostetakse pileteid üsna võrdselt mõlemasse suunda. Kuu esimeses pooles tehti Eidaperest Rapla poole 100 sõitu, Pärnu poole aga 92. Kõige rohkem kasutavad eidaperelased lõunast reisi, juuli esimeses pooles 106 korda. Hommikusel reisil oli 62 sõitjat ja õhtusel märksa vähem – vaid 24 sõitjat. Buss sõidabki mõlemas suunas kolm korda päevas.

Kuidas palun??? Veel kord küsin, KUIDAS PALUN? 

Et siis kulutame ÜÜRATUID RAHASID piletisüsteemile, mis sisuliselt ei anna rohkem teadmisi, kui bussi uksele paigutatav lihtne ja ODAV loendaja?

PP peaks aga olema teadlik küsimustest, mis vajavad vastuseid? Nagu ka RS? Miks siis ei saa lugeda neile antavaid vastuseid?

1. Kehtnast ainult 326 sõitjat? Miks? Üheks põhjuseks, et PÜTK ei arvestanud ettepanekuga tagada Lelle Jaamas ooteaeg, mis võimaldaks sõita ka Kehtnast Viljandi suunale ja vastupidi. Siiani pole seda viga parandatud. Miks?

2. Portaalis peatus.ee on maakonnaliinide otsing. Kui sinna sisestada "Pärnumaa" ja "333", siis 6 bussi asemel annab portaal välja vaid ÜHE bussil!? Miks?

3. Liinikirjelduses puudub endiselt nimed Rapla Jaam ja Lelle Jaam. Miks? Kui paljud Pärnumaa piirkonna inimesed ja paljud teisedki üldse teavad, et selline võimalus olemas?

4. Raplast väljumisel ei peatu buss endiselt Mahlamäel. Miks?

5. Pärnus ei peatu buss Veeparadiisi juures. Miks?

6. Tootsi Jaama juures peatust ei ole. Miks?

7. Tootsis kuus 390 sõitjat, päevas 13, bussi kohta ümmarguselt 2. Kas selline sõitjate arv ikka nõuab bussi Tootsi sõitmist ja ligi veerandtunnist ajakadu? Või on mõttekam Mannares ümberistumised võimaldada? Kui paljud Tootsi sõitjatest üldse sõidavad Tallinna suunas?

8. Eongi kadumine eeldanuks heade võimaluste tagamiseks vähemalt 4-5 bussi ning lisaks veel minimaalselt 3 bussi Pärnu - Järvakandi - Rapla Jaam liinile. Miks neid ei ole?

9. Elron keeldub oma kodulehel viitamast rongbussile. Miks?

Muidugi on küsimusi veelgi, aga ega neile adekvaatseid vastuseid loota ei ole. Ärgem unustagem, et PÜTK pole mitme kuu jooksul üldse mingeid muudatusi liinivõrgus teha!

Vallaametnikud raudteematkale?

Mis juhtunuks siis, kui uus vallamaja oleks ehitatud sinna, kus asub suletud raudteeülekäik?

https://sauevald.ee/documents/17893729/18388598/2019.07.22_Saue+Valdur.pdf/24047d9d-b038-48be-a4b3-f2d77a1cf98e

Sulgeme raudtee ülekäigu. Sulgeme maanteel ülekäigu. Ehitame aiad. Tagame ohutuse. Unustame märgata inimest.....

Millised neist asjadest on head ja rõõmustavad?

Inimesed ei oska peale seda lollust enam koju minna, otsivad pisarad silmis kuskohast üle saab ja mismoodi minna. Kui kool hakkab siis hakkab inimeste hordid mööda kuuse tänavat Nõlvaku peatuse poole liikuma. Seal pole kõnniteed ega mingeid tingimusi kõndimiseks ja on ajaküsimus kui keegi alla jääb ja viga saab. Teiselt poolt üle Urda tunneli on Laagri peatusesse vähemalt Kuuse 27 maja juurest üle 2 kilomeetri! Ma isegi ei oska ette kujutada mis kuradi joobeastmes pidid tegelased olema kui selle tarastamise läbi lasid ja jätsid peatuse sinnapoole teed kus keegi ei ela ehk siis tööstusrajoonis. Aga noh mis seal ikka elame ju Eestis ja selline käitumine inimeste suhtes on täiesti "normaalne" ja siis imestatakse miks inimesed ametkondi ja poliitikuid vihakavad ja sõimavad. Inimesed pandi fakti ette ja enda jaoks lahendati probleem ära, üle 30 aasta pole see ülekäik Kuuse tänava juures ohtlik olnud ja nüüd järsku sai ohtlikuks, seda enam, et uued rongid sõidavad ka juba mitte üks aasta. Kui mõni loll tahaba alla jääda või jookseb alla siis pole vahet kus ta alla jääb või jookseb kas siin või seal ja see on looduslik valik ja inimesed ei pea sellepräast kannatama. 
Uuuuh sain ennast eestlaslikul kombel välja elada,

Selline arvamus FB-st. Teema puhul oli aga arvamusi siiski kordades rohkem! Nojah, valla asjamehed oskavad mõõta ühelt poolt raudteed vahemaaks 500 m tunnelini. Seda, et ka teiselt poolt tuleb kuhugi jõudmiseks taas "ringiga" jätkata, arvesse ei lähe?

Ohutuse vajalikkuses ei kahtle keegi. Ja nagu Saue vald teatab, siis "kaaluti tuhandet varianti ja asjaolu". Ma ei suuda isegi punnimisega siin kuidagi tuhandeni jõuda, kuid nõustun, et erinevaid nüansse tõesti palju. Ometi on halb tüüpiline suhtumine - väidame mida tahes, aga inimeste arusaamad ja selgitused "meid" ei kõiguta! Küsisin, kas nende tuhandete kõrval oli arutelu all ka signalisatsiooni ja tõkestuse paigaldamine!? Vastust ei saanud. See tähendab suure tõenäosusega, et ei olnud. Või siis kui oligi, siis Eesti raudtee saatis p.... Sest nagu teame, "tänu" hea Jüri Aarma hukkumisele, on Eesti Raudteel väga suuri raskusi arusaamisega ja, teadmistega ning sooviga tööd teha! Millegi (uue)tegemisel, nagu aed vm, avastab Eesti Raudtee, et ohutus on oluline! Veerennis pole nad seda siiani avastanud! Vähe sellest, kiirust ei olda nõus seal, palju ohtlikumas kohas, isegi piirama!

Saue Valdur:

Võimalik kolmanda tunneli rajamine, mida on välja pakutud, ei ole vahemaid arvestades mõistlik, aga isegi kui arutleda, on realiseerumine aeganõudev ja kallis ning kindlasti ei paku olukorrale lahendust lähiaastate perspektiivis.

Üks nüanss on veel - see, et justkui peaks samatasandilisi ülekäike likvideerima, oli ju ammu teada? Ah et aeganõudev ja kallis? Projekteerimisel polnud aega tööd teha? Ning küsimus, millele tõenäoliselt jälle ei vastata, aga küsin siiski: MIKS TUNNEL? Kui ruumi on vähe, siis võinuks teha hoopis trepiga väikese viadukti? Maa-ala, mis sellega seondub, on ju hoopis väiksem? Ei pea ju tingimata kõik ülepääsud tagama puudega inimestele liikumisvõimalust jms?

Ning isegi kui seegi osutuks (kellegi arvates) mõttetuks, siis siinseid küsimusi eirates näidatakse, et ei ole KÕIGEGA asja juures arvestatud!

Asjad on kallid? Kuidas võtta. Mõnel pool kulub hiigelraha mitme tõkke ehitamiseks? Selleks raha on?

Et takistada inimestel enda ja teiste elu ohtu seadmast vales kohas raudteed või maanteed ületades, rajatakse lähiajal piirkonda kolm turvatakistust: raudtee äärne piirdeaed, Pärnu maantee ja jalgtee vaheline torupiire ning Pärnu maantee kahe sunnavööndi vaheline piirdeaed. Fooriga ristmik Jälgimäe vasakpöörde juures suletakse 1. augustist.

Sulgeme ka siin ülepääsu? Loomulikult! Ega vallamaja ju siin asu.....

Bussiinfo - rist ja viletsus!

Foto: Lemme Niibo.

Kuna Eestis sisuliselt puudub üks ja ühine infoportaal, just muudatuste leidmiseks ja ka täiendava info saamiseks, siis olen seda ise püüdnud teha FB grupis Eestimaa Transport & Turism. See pole küll aga lahendus, sest kõigele lisaks ei suuda ma ka kõige kohta infot leida.

Vaatasin Ekspress-Auto L kodulehele. Värskelt muutumas liini 181 Tallinn - Kiviõli - Jõhvi - Oru sõidplaanid. Kodulehel puudub igasugune info, mingil leitud FB lehel aga igasugune tegevus. Saatsin meili.

Lipulaev, Lux Express.

Nende kodulehel leidsin lahtri "Uudised", aga seal vaid üksik kribu. Ometi, ka neil lisandub uusi liine alates 1. augustist. Ma ei oska kodulehelt leida või pean uudiskirjaga liituma? Nonsenss?

FB lehel kerisin, aga leidsin vaid infot lisabusside kohta nädalavahetustel.

Taisto.

Kodulehel vähemalt värske, Pärnu-Jaagupi Tee bussipeatust puudutav info olemas.

Go Bus.

Kodulehel info leitav.

MK_Autobuss.

Kodulehelt mingitki viidet muudatustele või uudiste kohta ei leidnud. FB leht puudub.

ÜTK-de lehtedel üldjuhul leiab infot vaid kohalike ehk avalike liinide kohta. Jõgeva ÜTK  EI AVALDA ÜLDSE MINGIT INFOT! Uskumatu, aga nii see on!

Mil moel üldse eeldatakse, et info HÄSTI reisijateni jõuab? Mingi uudiskirja fenomeni usk? Kas peatustes ka arvuti selle vaatamiseks? Uskumatu ükskõiksus tundub ajuti olevat!? Ja mitte ainult osade ametnike poolt vaid ka kommertsvedajate puhul?

Parimad tomatid Balti jaama turul!

Leidke Rebala Aiandi lett. Ja siin on tomatid. Täna vist esimest päeva. Muidugi ka kurgid jm, päritolu siis Jõelähtmelt!

Aga muidugi olge ettevaatlikud! Pole ime kui varsti kümnekohalised tõuksid uhamas...

Paremal Jõelähtme tomatid, vasakul ühelt talunikult Pärnumaalt, mis ka turul ühes letis müügil. Sort "Vilja". Näha, et ei ole aetud taga sorti, mis tagab "standardi" ja pikaaegse säilivuse, vaid mille puhul peamine on maitse ja küllap ka mullas kasvamise rõõm!

Eks põllumajanduses olegi ajad ja asjad muutunud. Pikka aega püüti väita, et, et suurtootmine tagab odavuse. PÄRIS nii see aga ei ole, sest tehnika jm, mis seal kasutusel, aina ultramoodsam ja seega ka ülikallis! Et siis odavust kätte saada tootele, minnakse lihtsamat teed, loobutakse traditsioonilisematest kasvatusviisidest, kasvatatakse sorte, mis "meeldivad kettidele" jne. Tulemus? Tulemuseks ongi mitte ostja rahulolu vaid masstoodang!

Tänan, ei! Tahan ikka võimalikult naturaalset!

Laagri Jaam bussipeatus.

 

Kuigi selgelt ja põhjendatult pooldan ühispeatustes standardseid bussipeatuste nimesid, siis veidi olen ka kõhklemas. Näiteks Jõhvis jääb jaamas oleva bussipeatuse nimeks mitte JAAM, vaid JÕHVI VAKSAL. Iseenesest ju isegi täiesti mõeldav? Seda enam, et mingis mõttes "venejuurselt" on ju reisiliikluse jaoks ikka olulisem vakzal kui stantsija?

Küll aga on Jaam enamusel juhtudel ainuvõimalik, sest Raudteejaam liiga pikalt kõlav, lihtsalt Jaama või muud ei sobi aga juba infootsingute puhuks. Ning JAAM on see, mis viitab selgelt ja üheselt bussipeatuste puhul ka ümberistumisvõimalustele.

Täna tulin aga .... Vana-Pääskülast Laagrisse. Kuhu siis? Rongile. Ja Laagri asum ju algab ühest küljest rongipeatusestki. Mida siin aga teha? Vana-Pääsküla on muidugi väga paljude jaoks ammu teada ja kinnistunud nimi. Laagri rongipeatuse nimi ei ole eksitav, kuigi nüüdseks võiks öelda, et see pigem asumi servas? On ju lisandunud nt Urda peatuski, mis samamoodi Laagris. Aga ometi, isegi hoolimata sellest, et ülipaljud teavad, et ses kohas ümberistumised rongide ja busside vahel võimalikud, siis on ka neid, kes ei tea, igal hetkel sõiduviisi valides ei mõtle või ei meenu, turistide jaoks (olgu neid või vähe) ei assotsieeru need omavahel kuidagi jne.

Ja sel teemal mõtiskledes olen esialgu jõudnud seisukohale, et päris vanamoodi ei tasu jätkata. Ja kuna Vana-Pääsküla hoopis tuntum bussipeatusena kui Laagri jaamana, pooldaksin bussipeatust VANA-PÄÄSKÜLA JAAM ning rongipeatuse nimena VANA-PÄÄSKÜLA!

Natuke ka konkreetsuse mõttes. "Hei, tuled rongiga? Võtan su Laagrist peale...". Aga kui sinu jaoks on Laagri pigem "seal" kus on Urda? Või...?

Aga seda tasub muidugi põhjalikult mõelda läbi, kuigi uued bussipeatuste sildid võiks ju KOHE teha nii nagu vaja. Mine tea...

 

Hetkel teeremont rohkem linna saabuval suunal, sp on kaugliinide peatus ka vanast peatusest ülikaugel. Vaatasin FB Lux Expressi lehele ja ei leidnud mingit infot. Kas peatubki ainult siin, kus saab istuda bussidele 18 ja 27 või peatub ka linna sees, et saada bussidele 10 ja 14? Või pole see oluline?

 

Viit näitab bussipeatusesse 200 m kaugusel. Väga ei näinud küll seda peatust!? Ju ma siis ei pannud möödasõites tähele.

 

Linnast väljuval suunal korrektne viit samuti olemas

 

Ja olemas ka viit nende busside kohta. Möödunud nädalal helistasin TLT-sse, küsides, kas siit ka nende liinide bussidele peale saab, vastata ei osatud. Lubati tagasi helistada. Millal, seda ei öeldud...

 

Metsa langetama, igatahes...

 

Kus ja kui palju mahub tulevikus siia busse peatuma? Kuidas asi läbi mõeldud?

 

Puidki maha võetud. Osa kindlasti jäävad ette, aga võetakse vist ka niisama, tulu mõttes natuke rohkem? Või dendroloogid otsustanud? Linna sõnutsi ei pidavat saama siia midagi ehitada, eramaaga lugu?

 

Võib olla pidanuks juba ammu kogu siinse ala broneerima suure ühispeatuse tarvis. Tollal ei osatud mõelda ja nüüd siin üpris suur tankla. Kuidas ära mahtuda, homme ja ülehomme?

 

Rõngu.

Plaan oli käia ära Järvseljal, aga otsustasin ümber. Hoopis suund Rõngu.

Tartu bussijaamas rahvast palju, kuigi reedene päev. Valitud sai pikem liin, läbi Annikoru.

Kergliiklustee muutunud raskeliiklusteeks?

Rõõmustav, et kergliiklusteid jagub.

Kes ütles, et bussipeatustes pole parkimisruumi vaja?

Parklates on hakanud tekkima tualetid ja konteinerid. Väga tore!

See vaade on ühes mõttes õpetlik. Kui plaanitakse (raud)teid aiaga piirata, siis sellised kohad ideaalsed sildade kõrgendamiseks, et tekiksid kallasrajad loomade liikumisteedeks. Ega meil muidugi sobivaid kohti palju pole.

Kiskus ka natuke vihmale.

Kahju, et Järvemuuseumi juurde normaalset bussiliiklust pole. Ja seal head ja lihtsat majutust.

Teeäärne müügikoht? Ülitore! Väga loodaks aga, et tingimused tasapisi paremaks muutuks. Parklatest kuni ootekodadeni, mille küljes ka katusealune müügiletiga. Ja muud vajalikku. Nagu nt sobivad pingid matkajatele.

Nii arhailine majutus. Igaühe jaoks vast ei sobi, aga mulle meeldis.

 

Kohati valmimas uus kõnnitee, kohati pole aga midagi.

Rõnmgu Pagari pood. Tuntud pagaritooted ja muudki väga head. Mõnevõrra imelik siiski tundus Rõngu Mahlal enda pood olema. Ehk saaks ikka siin müüa, soodsalt? Siin ju rohkem kliente, kui eraldi poodi tulemas?

On üks tänav, pink ja puu.... - ütles kunagi laulusõna. Kus puu on?

Palupera. Bussipeatust, teeäärset turgu jm ei ole siin ülesõidu kõrval ikka veel! Ometi, ülihea koht ja ülivajalikud asjad!?

Sõitjaid aga oli.

Tartusse edasisõiduks jäi pool tundi aega.

Elvas suur peatänava remont. Väga tore. Ega ma otsida küll ei osanud, aga saladuseks endiselt, kas ja kui palju muu vajaliku kõrval joogiveekohti tuleb?

Kuulsin klienti ütlevat: "oh, aastaga burksi hind 3 eurot tõusnud...."!?

Küll aga saab Elvas vabalt roolis olla, mobiil kõrva ääres?

Infoekraanil nii rongid kui bussid. Ja selle asukoht juba enam-vähem. Kuigi bussijuhtidele siiski nähtav pole. Ja infotahvlid küll jälle teises kohas.

Aga huvitav, kas ka Valka sõidab vaid sõidusuunas esimene rong?

Sõitjaid oli ka Elvast Tartusse küllaga.

 

Verevi ääres aga parkimisega laiata pole! Liiklust siin aga üpris palju.

Puhas, korras, ilus ja kergliiklusteed.

Viimast siiski mitte kauaks. Nagu pole ka lisaradu.

Korrektselt viit raudteejaamale. Nii igal pool Eestis? Tutkit!

Parklaid aga väga vaja. Kohati lausa lisaradadena, seda enam, et siiakanti soovitakse ise 4-realist. Mina aga muudaks hoopis maantee Reolast läbi Luke ja Tamsa suuremaks!?

Saab küll aeglustusrajale bussipeatust lisada.

Raudteejaama buss ei sõitnud. Õnneks nibin-nabin jõuab ka Paulusest rongile.

Küll aga väga vaja siia foore ja võimalust mõlemas suunas pöörata.

Maakonnaliinide peatust siin veel ei paista.

 

Pole ka ülekäiku Tartu jaamas siiani....

Kärknas samuti, bussipeatust pole.