reede, 31. juuli 2020

Bussid-rongid Paldiskisse.


Plaanisin veel korra minna Klooga kanti tuuritama.



Rongile minnes imestan alati selle väikse nurga üle. Juba vene ajal räägiti, et enne kõnnitee tegemist vaata, kuskaudu minnakse. Nii ka siin. Kui minna korrektselt asfaldit pidi, jäävad sageli ette turukauba autod Seega tõkketorudel vältimaks "üle muru käimist", pole väga mõtet. Mõistlikum olnuks siin asfalti veidi laiemalt panna, nii et trammiteed ületades saaks otse turu tõkkepostideni ehk ohutumalt ülekäiguni. Tõsi, siis varjavad need suured sildid trammi nähtavust. Igatahes hea näide, kuidas ohtusid juurde tekitatakse!
Kas linn teeb midagi? Vaevalt...



Balti jaamas reisiraamatukogu tühjeneb ja ootab abi!


Busse on endiselt palju ja selle eest Elron ka kiituse ära teeninud. Muide, reisijad kipuvad hirmpalju kaebama, küll seda, et buss ei sõitnud Valingule, küll et rong läks varem ära ja üks häda teise otsa. Enamasti pole neil tõepõhja all, aga bussijuhtide ja vagunisaatjate päevad tehakse ikka närvilisemaks. Vagunisaatjad on aga igavesti tublid selle möllu sees!


Ajutine peatus. Ehk aga peaks asendusliinide peatuse märk alati üleval olema? Et inimesed harjuks alatiseks ära, kui juhuslikult vaja läheb?



Vana-Pääsküla bussipeatuse maasuunalt. Laiendati ja pikendati, aga vahel jääb kitsaks ikka.


See pilt jääb aga iseloomustavaks töölesõitude teema juurde. Selleks, et kuna ettevõtted on sageli väga laiali paisatud, siis on buss suures osas paindlikum. Unistada, et nt Tallinna ringraudtee aitaks lasnamäelastel Sauele jm tööle saada, on ülepaisutatud. Sellegi nõudmise eestvedaja tundub olema Eesti 200 poliitik ja HOVL juht Joel Jesse. Kuna korra nad hiljuti suure kolinaga ämbrisse astusid, kui arvasid, et 240 km/h meie raudteedel on lihtsalt teostatav, siis neid enam tõsiselt võtta ei saa. Üllatav, et Harjumaa omavalitsused valisid endale sellisel tasemel juhi?
Pigem eeldaks, et kui üldse proovida lasnamäelasi siia kanti tööle sõidutada, on vaja pikas osa pea ühegi peatuseta sõitu, näiteks Ülemistelt kuni Valdekuni või kaugemalegi?

Samal ajal aga peaks ehk Paldiski - Tallinn bussiliinid pakkuma kommertsvedajatele?

Ja platvorm ühe ukse jupats?


Kui kauaks aga jääb 191 siin lõpp-peatuses seisma?



Praegusel remondiperioodil vurab aga busse nagu sipelgaid!




Hea muidugi, et Keilas on tehtud parkla, mis mõne bussi ikka mahutab. Ja veel olulisem, varjus!

Kus aga peaks saama Vasalemma suunalt ümber istuda,. et sõita Haabersti suunale? Ükski Paldiski suunalt tulev buss Keila Jaam peatusesse ei sõida. Vasalemmast tulevad küll Harju-Risti suuna bussid, aga ka need ei sõida kuskil rongipeatuste juurde. Või peaks olema hoopis bussid liinil Urda Jaam - Haabersti. Aga mitu korda päevas?
Küsimus pole lihtne, eriti kui arvestada, et kui Pääsküla - Keila raudtee saab täies ulatuses olema kaheteeline, siis on vaja ka kiiremaid ronge, aga kas need Urdas peatuks?


See pilt sobib aga näitamaks, kuidas bussipeatused peaks alati olema perrooni maksimaalses läheduses. Sellised ümberistumised paljudes peatustes oleks ääretult vajalikud! Eelkõige oleks need reisijatele mugavad ja tõepoolest vähe aega nõudvad.
Keilas õnneks ongi peatus Keila Jaam (praegu veel vana nimega)


Kui vahel püütakse kahtluse alla seada, et elektrifitseerimine polevat kulukas ja keskkonnale kahjulik, siis tasub alati vaadata, kui palju rohkem tuleb sellisel puhul ehitada! Kui elektrironge sõidab palju, siis pole lugu, aga hõreda liikluse puhul küll. Plaanib ju Eesti pea valimatult raudteid elektrifitseerida.


Mis on siin peatuses? Mingi ekraan? Aga all paistab veel veekraan, nii märkamatu. Väga tublid, et tehti, aga vaja ka märgatavaks teha. Ning jaamahoone kõrval ülekäigu vastas peaks olema ka viit üleval!


Kui aga raudtee aina areneb, siis peab mõtlema tulevikus ka rongiliikluse tihendamisele Nii on vaja uusi peatusi, Saue ja Padula vahele, aga ehk ka siia, Keila äärelinna ülesõidu juurde? Muidugi eeldab see ka seda, et rongiliiklus muutuks nii, et Paldiski suunalt oleks kordamööda vm variandina nii kiir- kui tavaronge!? Intervall peab olema selline, et väiksemates peatustes tipptunnil ei oleks vahe rohkem kui 30 min, parem kui veel vähem.


Osalt on piirkond küll hõreda asustusega, aga Paldiski linn ise ikkagi üpris suur ja oluline, samuti on oluline Klooga. Kloogal peaks toimima ka bussiliinidega juurdevedu, praegu 127 ja 127A tehti risti vastupidiselt sellele nagu vaja. Keila-Joa jt kohtade jaoks on see rongile pääsu seisukohalt mõttetu. Kas Lääne-Harju vald on seda lõpuks mõistnud? Sõitjaid nii rongide, busside kui autoga tundub olema väga palju. Huvitav, kui palju käiakse mujalt Paldiskisse tööle?


Golfi mängima rongiga muidugi ei tulda.




Klooga.


Ennäe, ikka ja jälle pannakse otse? See on nüüd siis ohutus Eesti Raudteel?


Ruumilahenduse koha pealt saaks vist sissepööramisega bussipeatuse vaid siia teha, aga loomulikult seda ei tehta. Kui kord ikka lint läbi lõigatud, siis vigadest vaatame mööda? Lääne-Harju vald tundub igatahes ükskõikne olevat või lihtsalt ei saada aru, Eesti Raudtee taseme üle ei imesta ma juba perroonide planeerimisest peale! Tegelikult seda nähtud varemgi, pidevalt!




Klooga-Aedlinna aga liine 127 ja 127A ei pikendata. Kaitseväed on vist nii riik riigis, et nendega ei taha keegi vaielda? Või ikkagi on vald laisk? Nagu varasemalt olen selgitanud, oleks busside siiani sõitmine vajalik ja elementaarne! Aga pole see kaugeltki esimene kord, kus kõigil ükskõik! Milleks teha asju efektiivselt ja miks inimestele mõelda?
Ruumi siin busside ümberpööramiseks tegelikult siiski on?


Põllkülas on parkla, tore! Kuid bussipeatus kauguses ja seegi tavapärane. Ei mingit mõtlemist!
Kuigi jah, ega siin ka bussiliine pole, peale paari siseliini. Vähemalt peatuse nimi korrektne!


Paldiskisse saabumine. Muide, siinkandis on raudteeäärne ääretult põnev taimestiku poolest, väga palju leidub käpalisi ja muidu värviilu! Lisaks muidugi liblikad ja kiilid. Oleks siin raudtee kõrval kergliiklustee, Kloogani näiteks, oleks super! Kusjuures pole vaja asfalteeritud teed, piisaks kruusarajast. Tõsi, vesi sageli siin pinnal, nii et kerge seda teha ei oleks. Aga vägev see oleks, ka Paldiski inimeste puhkamise mõttes ning võimaluseks sõita ohutult rattaga Kloogani.
Maantee ju rattasõiduks väga turvaline ei ole!


Vanametall, kütus jm. Suur sadamalinn. Palju on sest kasu ja head. Tööd. Aga on ka murekohti.






Sellistes värvides Tshehhi manööveervedurit Tshme-3 tihti ei näe!



Paldiski elanikel on aga üks suur murekoht. Sadamad, terminalid jm keksivad sellega, et pakuvad suure hulga töökohti. Samas on nad sisuliselt ära võtnud elanikel võimaluse mere äärde pääseda! Elanikel ehk paljuski seega oma töötajatel!? Sel teemal on palju räägitud ja kohalikud sooviks lõpuks ometi mingit head lahendust!
 Muidugi oleks siin võimalus (ka ettevõtjate  vigade paranduse ehk toetusrahade abil) ehitada jalakäijate sild üle raudtee ja mere kaldale mõni terass veel lisakski! Sest seal on veel lõiguke, kus saaks liikuda. Miks ei võiks olla lausa klaasterass, kus ka halvema ilmaga saaks istuda ja jälgida ilusat vaadet? Näiteks sillal olevate "taskutega", kus pingid? Ehk selle asemel, et hiilida kõrvale, teha hoopis midagi väikest, kuid erilist?


Oleks ju loogiline, et siin saaks istuda?



Omal ajal jällegi Elron ja Eesti Raudtee ei osanud ette näha, et üks perroon ehk raudteerada jääb siin väheks. Nüüd siis pikendatakse perrooni ja ehitatakse ka teisele küljele kõrvaltee! Tubli, et kuskilgi omi vigu parandama hakatakse!
Kuid ei tohi unustada, et selline töötegemine kujuneb hoopis kallimaks? Oleks see ainuke viga, poleks hullu. Aga ei ole ju Eesti Raudteel see ainuke?


Stende siin on, aga....



... mitte kuulutuste jaoks? Seegi paraku üle Eesti tavapärane, kuigi sai korduvalt pea kõigile räägitud ja selgitatud. Tõsi, läänesuunal ei jõudnud ma seda teha, sest töö juba käis. Aga ju  ei suudetagi ise selliste asjade peale mõelda. Las kleebivad ja plätserdavad, kus ja kuidas iganes?


Parkla on suur, kuid P&S siin vist väga ei toimi tänu sellele, et pole kuskilt kaugelt ju autoga tulla. Kuid parem suurem parkla kui kitsad olud.


Peatuste ümbernimetamine võtab aga hirmkaua aega, siingi see endiselt tegemata. Uus portaalivariant peatus.ee tõi aga selle puuduse eriti selgelt esile. Kui ikka ühenimelisi peatusi palju ja juures pole enam ka piirkonna nime, kus asub, vaid mingi kood..... 
Ooteruume paraku Paldiskis ka ei ole, katusealune on ses suhtes ikka väga hädine. Nagu enamasti ikka.

Ma siiski eeldaks, et ka Elronit peaks sellised asjad huvitama? Mitte et nemad peaks ehitama, aga koostööd KOV-ide ja EVR-iga peaks siiski õppima tegema? Miks vald peab nii suures kohas piisavaks selliseid tingimusi? Täna uudistes muide sellest, kuis keegi protestib avalikult Terviseameti vm mingi juhi ülikõrge palga üle. No mis siis on? Elroni juht saab ka roppu palka, aga ega see ei sega siis viilimast ja palka ikkagi vastu võtmast? Kuigi eeldaks küll, et head palka tippjuhid saavad ikka hea töö eest?

Muide, joogiveekraani jaama juures mul silma ei hakanud.


Avarust siin jaama juures on!




Kas siia saab siis park? Ehk istutaks kohe ka rohkem puid ja planeeriks mõned jalgrajad ja pingid? Hädakorral võiks Keila linnaaednikuga diili teha, ehk õpetab?


Loomulikult on Paldiski suures osas paneelelamute linn. Mitte midagi pole parata, ei istu mulle need. Kuidagi kõledad. Oleks vähemalt erinevad tänapäevased suurelamud, siis ehk veel või silmatorkav viilkatuski. Rõdud on muidugi pluss. Samas aitab puude olemasolu veidi parema pildi tekitamisele kaasa. Kuigi lihtne see vast ei ole, sest siin peaks suures osas olema ju paekivine pinnas?



Teede ääres on ka mõnigi puu istutatud.


Üks asi, mis mulle vast majade juures oluline, on viilkatus. See annab sellise kodusema tunde.


Paldiskis olemas ka rattalaenutus.


Sellised majad juba vahvamad.





Siin on ka paekivist hooneid!


Ka siin on palju kordatehtud maju. Särtsakas katus annab palju juurde. Üldse huvitavalt disainitud, all paekiviriba, akende juures omad kolmnurgad lisatud jne








Plaan oli küll kohe rongiga tagasi sõita, aga samas tahtsin ka siin keskväljaku ära näha.


Väga ägedalt oli siin "lillepeenar" tehtud! Kivipeenar oleks vist õigem nimeks pakkuda.


Pinkidel on seljatoed ja lillepeenrad "külje all".


Väga tublid, et ei unustanud joogivee kraani paigaldamast!


Veidi on ka haljastust. Varju aga siiski ei ole.






Lapsi oli palju näha.





Mõni kõnnitee on veel viletsas seisus, aga on ka selge, et kõike alati kiiresti teha ei jõua. Niisama tatsuda sai siin varjus siiski.


Paldiskis alles mitu kirikut.


Tavernis saab näha ka ajaloolisi külmrelvi.



Erinevad värvilahendusedki annavad paneelmajadele veidi särtsu juurde.















Jaamahoone on muidugi ilus! Vaid paar posti rikuvad täiega vaate ja pildistamise.





Lihtne, aga vahva istumisnurk.






Aeg bussile minna. Plaanisin Tallinna välja sõita, aga siiski tulin Keilas maha.




Sõitjaid oli palju ja neid tuli ka teel mitmetest peatustest.





Väga pika nimega bussipeatused!







Muidugi läksin Keilas ka  pargist läbi. Inimesed sellega väga rahul.







Vahvad pingid.




Tore, et ka sellised õpetlikud stendid üleval. Kuigi värvidega on siin ülikõvasti mööda pandud!



Park ja ilu on selgelt osa elukvaliteedist!










Aega jäi veel isegi jaama kohvikus söömiseks.


Siin joogiks ka morss, super!


Ning ürdivõid saab saiakesele ka peale.


Magusa jätsin aga teistele.


Uhaa!!


Üpris maitsev lõuna igatahes!








Ja taas siis asendusbussis.




Mnjaa, kergteedest on siin puudus.



Valingul on bussijuhtidel probleeme, eriti siis kui kahe suuna bussid kohtuvad. Jama ikka küll, kui pole ümberpööramisega bussipeatust.









Urdas on nüüd ka maalt saabuva suuna bussipeatus viidud kogujatee äärde. On see ikka hea lahendus?




Ühistranspordis on küllaga, mida veel paremaks teha ja alati polegi need väga kallid lahendused.




Haapsalu rongiootajad läbi aegade.

          2013. Fotod: mina.   2014. Fotod: mina.       2015. Fotod: mina.         2019, fotod: Tiiu Kammiste      2020, fotod: Tiiu   2021....