esmaspäev, 29. märts 2021

Taavi Aas vastas FB-s ja selgus, et....

 

 
.... nõunikke ja muidutegelasi võib ju ümberringi olla, aga reaalsest elust pilt muutub aina kõveramaks! Kas teadlikult vahetatakse majandusministri kabinetis peegleid aina kõveramate vastu?
 
Kuulsin juba mõningaid vastuseid, just mu enda küsimustele ja siiani mõtlesin, et kogu lugu kuulama ei hakka. Aga nüüd, arvuti taga, tahaks ikkagi lõpuni kuulata.
 
 
Proovides nüüd seal esitatud küsimusi siia kopeerida, leiab hoopis selle:
 
Valitud on kõige asjakohasemad, seega on mõned kommentaarid võib-olla filtreeritud.
 
Tüüpiline viiamsel aja FB-s! Kord näed, kord ei näe....

Paneme siis käima! 

Teemaks ka energeetika, aga sellest ma pikalt ei kirjuta. Hoopis kopeerin majandusministri lehelt tema postituse:
 
Avaldan oma vastulause Õhtulehele. Alustuseks olgu öeldud, et plaanitud muudatustega ei pea tavatarbija enam kunagi nii kõrget taastuvenergiatasu maksma kui täna.
Õhtuleht kirjutab tänases juhtkirjas taastuvenergia tasust ning on kahjuks segi ajanud kaks omavahel täiesti sõltumatut teemat. Lausvale on öelda, et minu “plaan suurendaks tädi Maali taastuvenergiatasu ligi 40 protsendi võrra”.
Esiteks, järgmisel paaril aastal lõpeb 12 aastane vana taastuvenergia toetusmudel väga paljudele tuuleparkidele ja koostootmisjaamadele, mistõttu need jaamad enam toetust ei saa. Nende jaamade abil täitis Eestis oma 2020 aastaks EL ees võetud taastuvenergia kohustused. Nende jaamade toetuse lakkamine põhjustab ka 2024. ja 2025. aasta taastuvenergia tasude kukkumise.
Aga Eesti nii nagu ka ülejäänud EL riigid on seadnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus, mis tähendab, et taastuvenergia arendamine peab jätkuma. Selleks peame rajama uusi tuule- ja päikeseparke ning seal kus võimalik ka tõhusaid taastuvenergial töötavaid elektri- ja soojuse koostootmisjaamu. Ka need investeeringud vajavad veel täna toetust, aga oluliselt vähem kui veel 5-10 aastat tagasi. Ja ka see toetus peegeldub taastuvenergia tasus. See kindlasti tõuseb kõrgemaks kui 2024 ja 2025 aastal, kuid ei saa olema sama kõrge kui see on tänavusel aastal.
Keskenduda erandlikele aastatele (2024, 2025) ning nende pealt järeldada, et terendab 40%-iline tõus, on opositsiooni demagoogia, millega paraku on kaasa mindud. Peame võrdlema hinnatõuse ja kasve tavaliste aegadega, milleks on meie praeguse ja järgmise aasta seis. Võrrelda seda erandlike aastatega on sama kui öelda, et ettevõtjatel kulub tulevikus palju rohkem palga peale, kuna riik ei maksa enam Töötukassa kaudu erasektori palgatoetust.
Ja nüüd teine teema, mis ei mõjuta eelnevalt kirjeldatut. Taastuvenergia tasu diferentseerimise eelnõu ei suurenda taastuvenergia tasusid. Riigikogus on hetkel elektrituruseaduse muudatus, mis suurendab elektri suurtarbijate konkurentsipositsiooni välisturgudel ja loob täiendavad võimalused uuteks investeeringuteks olemasolevatesse ja uutesse energiamahukatesse ettevõtetesse. Sarnased suurte tööstusettevõtete konkurentsi parandavad abinõud on nii Soomes, Rootsis, Taanis kui Saksamaal. Samuti teistel Baltimaades.
Sotsiaaldemokraatidele võib see olla küll raskesti usutav, aga jõukust toob ühiskonda ettevõtlus ja tänapäevane tööstus. Kui uute investeeringute konkurentsis oma naabritele alla jääme kaovad töökohad ja maksutulu, mida sotsiaaldemokraadid on alati olnud varmad ümber jagama. Isegi kui suurendaksime investeeringud teadusesse ja innovatsiooni 50%-ni SKP-st perpetum mobilet rajada ei õnnestu.
Maksusoodustus suurettevõtetele ei tule kodutarbijate arvelt, suurtarbijate lisandumine annab hoopis vastupidise efekti. Eesti elektrivõrk paistab silma sellega, et ühest keskmisest võrgu kilomeetrist käib läbi kordades vähem elektrit kui näiteks Soome keskmisest elektrivõrgu kilomeetrist. Kulud võrgu ülalpidamiseks on aga sarnased. Elame hajali ja peame loomulikuks, et kvaliteetne elektrivõrk järgneb meile igasse metsatukka. Seetõttu on võti madalamateks elektriarveteks peidus elektritarbimise suurenemises.
Kui üldine elektritarve riigis suureneb, vähenevad kõigile nii võrgutasud kui taastuvelektri tasu elektriarvel. Näiteks ühe Estonian Cell laadse tarbija lisandumine vähendab kõigile tarbijatele taastuvenergia tasu 2,4 ning võrguteenuse tasu ligi 3 protsendi võrra. Lähiriigid on sarnased diferentseerimised juba ära teinud, oleme viimaseid riike kes ei ole soodustust veel rakendanud.
Ja veel ühe korra: tavatarbija ei pea enam kunagi nii kõrget taastuvenergiatasu maksma kui täna. Uued töökohad ning suurettevõtjat vähendavad kõigile tarbijate taastuvenergia ja võrgutasu. Mingit “elektrimaksuga lajatamist” ei ole tulemas, kasutame olemasolevat lihtsalt paremini.
 

Minu poolt vaid üks kommentaar: jõukus ei sõltu ettevõtluse ja tööstuse arutust kasvatamisest! Keskerakond nüüd aina rohkem "rohestub", seda nende endi sõnade järgi. Tõesti või? Ma kahtlen, sest siingi tundub asju mõjutavat seesama kõverpeeglimaailm! Elektritarbe SUURENDAMINE ei tohi mitte kuidagi eesmärk olal, vaja on tegeleda vajalike tarbimiste säilitamise kõrval RAISKAMISE lõpetamisega, ehk õppida mõistma , et SÄÄSTMINE on prioriteet nr 1! Muidugi on kurbnaljakas, et selleks, et võrgutasu ja taastuvenergia tasu mu arvel väheneks, peaksin hakkama rohkem kulutama ja elektri eest maksma?

Miks ma selle kopeerisin siia? Sest sellesama kõverpeegli juurde jõuab läbi mitme seose. Kas ROHESTUVAD poliitikud ikka ise saavad aru, millest nad räägivad? Mida aeg edasi, seda vähem seda usun. Hiljuti üks tipp-poliitik rõõmustab järgmise suurprojekti üle - 100 milli per maantee kilomeeter! Kuigi saaks kokkuhoidlikumalt, nii 15-20 milli eest maksimaalselt. Jah, lugesite õigesti, ehk 100 000 eurot/meeter!! Kuna see pole päris tavaline tee, tekkis mul küsimus, kui palju kulub selle ehitamiseks terast, killustikku, tsementi? (Märkuseks, tsemendi valmistamiseks kulub palju elektrit ja selle tootmist plaanis põlevkivi najal vähendada. Iseenesest positiivne, aga....?). Pikem arutelu aiaaukudest. Ja lõpuks sain nagu puuga pähe, kui vastuseks oli: ".... aga miks selle juures need kulud üldse olulised, kõik on ju HINNA SEES!"!

Ahah???


Aga edasi, tõepoolest, maal kasvab elukeskkonna väärtus, kui sõiduvõimalused paranevad. See käib muidugi ka maateede kohta, sellest midagi ka räägiti seekordki ehk et rohkem plaanitakse kõvakatte alla teid viia.  Riigikontrolli auditi puhul  (eeltasutud bussiliiklus pole eesmärki täitnud) aga on tõesti nii, et saab mõne asjaga nõustuda, mõnega mitte. Aas mainis ka KALLEID HANKEID...
 
Ohoo, auditis oli KÕIK õige, mis puudutas asjade parendamist ja see KÕIK on Transpordiametis ka töösse võetud!?!? No ei ole ju??? ÜTK-del on kõik võimalused olemas, et leida lahendusi??? No ei ole ju? Ainuke takistus on keerulised ja KALLID hanked, ütleb Aas. Jätame selle meelde....
 
Miks igal pool pole veel eeltasutud ühistransporti? Meenutame esmalt Taavi Aasa lubadust:

Põhjus, iga piirkonna ÜTK-d said ise otsustada. Pärnumaal on aga piletitulu osa kuludest vaid 7%, seega on see ka "peaaegu tasuta". Kuidas sobib linna külalisele peaaegu tasuta ehk 3 eurot pileti eest? Aga "kuni KE on valitsuses, tasuta ÜT ei kao"!? Ohoh!

Neeme (ehk siis mina) küsis, et kuidas on viimastel aastatel kaasajastatud liinivõrku ja millal Elroni kõrvale luuakse Elbus. Aas arvab, et seda pole vaja luua, sest  peaks LIINIVÕRK OLEMA ÜKS! Harjumaal on näha, et ettevõtteid, kes tegeleb ÜT, on liiga palju, Elron, TLT, ÜTK jt. Liinivõrk ei ole üks tervik! Erinevad vedejad peaks rohkem integreeruma, ehk et tuua kõik ühe katuse alla.

Täpsustan - küsimus oligi mitte niivõrd eraldi bussiettevõttes, kuivõrd RIIKLIKUS omanduses! Kas tõesti on siis vastusest aru saada, et plaanis on bussiveod riigi alla tuua? Mujal parendamiseks oleks vaja üleriigilist uuringut ja see ka algatatakse, aga varasemalt tehtu on ÜTK-de töö, sest neid juhivad KOV-id ning nemad kohapeal teavad asju kõige paremini. Ma ei saanud nüüd asjale pihta!? Teed omavalitsusele ettepaneku muuta sju nii ja teha naa, nemad aga pea eranditult ütlevad, et pole nende asi, pöörduge ÜTK poole! Et siis juhivad, aga ei juhi ka?
Tegelikult aga peakski asju juhtima Tallinnast, sest kohalikud EI TEA PARAKU ROHKEM KUI OMA MÄTTA KOHTA JA SEDAGI VÄGA NADILT! Tean, mida räägin, sest näen kui nõrgad on ametnikud ÜTK-des ja kui vähe autoga sõitvad omavalitsustegelased teavad bussiliiklusest.

Neeme küsib veel, et kui nagunii dotatsiooni osakaal kasvab, kas poleks mõtet üle minna kõikjal eeltasutud transpordile. Aasa sõnul algusest peale oli otsus, et seda sunniviisiliselt ei tehta. Toob näiteks Pärnumaa kus isamaalased jt OTSUSTASID JÄÄDA TASULISE JUURDE!
Tänaseks on selge, et see vaid kasvatab riigi kulusid ja SEDA majandusmister lubada ei tohiks. Või peaks siin küsima nüüd taas, et " ... MIS SEE KÕIK SIIA PUUTUB, SEST KÕIK ON JU HINNA SEES!?"?
 
 Jutt läks ka RB-le ja me oleks "raskustes tulevikus ilma selleta". Küsiks ehk sama küsimuse? Sest ei saa ju aru, et RB on liiga suur suutäis!? Ja ei hakkagi saama, sest "kõik on hinna sees ja tahame oma maksumaksjaid panna täna, homme ja ülehomme maksma obrokit Euroopale ning seegi obrok on hinna sees"! Selline on meie poliitikute vastus!





pühapäev, 28. märts 2021

Stroomi - Kopli.

 

 
 
Et järgmised pildid veel kevadisemad tunduks, panen ühe mõne päeva taguse võtte algatuseks. Ilus ju?


 

 
Näh, ei töötagi!

 
Rohelust muidugi veel pole ja seetõttu jättis ümbrus kuidagi eriliselt lageda või ruumika mulje. Rahvast muidugi üksjagu palju, tuulekest ka, aga väga see ei häirinud. Usun, et igaüks sai sest päevast oma vitamiinilaksu ja jõudu!


 
Lindude poolest on siinne kant muidugi vaesem, ehk vaid vaatlustoruga võiks midagi huvitavamat leida. Aga eks nagunii tuleb ka Paljassaare peagi ette võtta.







 
Vana ja uus.


 
Ei saa mina aru, miks tuulekastita katused paremad? Ilu igatahes ei näinud. Võib olla ka seepärast, et katuski musta tooni. Aknad ju iseenesest ägedalt erinevad.

 
Muidugi peab eemale hoidma, et tulelohega vastu pead ei saa. Lusti tegijatel igatahes jätkus.




 
Nii hea tunne on näha, kui vanu maju renoveeritakse. Näha, et katuski lääpas, aga majast saab asja ja ägedad korstnad kirsiks tordil. Üllatus muidugi, et katusesarikad nii ära vajunud.

 
Miks need majad otsavaates nii kipakad tundusid? Värvilahendusest tundub aga ka mulje paljuski sõltuvat.


 
Igal juhul nauditakse juba maja otsas pinkideltki päikest.

 
Nii lahe, et kõige muu vahel näeb isegi kivikatuseid.




 
 Siin tunnetad vahet, kui palju erilisemad on osal liinil olevat vanade postilahenduste koopiad! Sirged torud on "kuivad ja maitsetud", Balti jaama pool hoopis teine tera.




 
Korraks ka Maximasse, vaatama, mis erilist. Leidsin vaid mingi tuunisteikide konservi, eks näis. Muus mõttes puhast muljet ei jäta ja ei tunnetanud midagi erilist, et kipuks tulema....




 

laupäev, 27. märts 2021

Jõgevalt Raplamaale 2.

 

 
Jagasin seekord teema pooleks ja väga sobiv on jätkata kohalt, kus peatub maakohtadest vaata et  kõige rohkem busse Eestis! Reisijaid siin aga näeb harva. Paraku ei ole see käkk ametnikke mõtlema pannud, sarnased on tekkimas ka Kuivajõel, Puhu Ristis jm? Raha pannakse huugama ja kasu ei mingit? Huvitav, kui tihti Järvamaa ÜTK ametnikud siin ümberistumisi oma sõitudel teevad? Korra 10 aasta jooksul või on see liiga hea pakkumine? Igatahes ühistransporti nad küll on näinud vist vaid kaugelt. Isegi see naljanumber - Paide - Mäeküla liin, mis korra hommikul sõidab, on neil muutmata. Liin, mille puhul saab aimu, et "spetsialistide" tase võimaldab teha bussiliine, millel mõte vaid ühtepidi sõitmisel, teine ots on "niisama"... Õigemini enne sai selle bussiga kaugliinilt tulija Paidesse, kuid kaugliinile ei saanud, nüüd ei saa vist üldse kuhugi...

Muidugi on käki üks osapool kommertsliinid, aga imelik oleks neid siia ka soovida. Eriti kui siia sisuliselt ei saa otse isegi Türilt ja Säreverest, kui üksikud liinid välja arvata.
 




 
Paides aega ümberistumiseks 5 min. Ja siinkohal tunnedki eriliselt teravalt kui tobe on see, et Järvamaa bussiliiklust lõhub Paide - Türi lõik. Saanuks bussiga otse Türile, olnuks see igati loomulik, paraku ei saa ja ei hakkagi vist saama, sest ametnikud istuvad kabinettides ega hiilga just erilise teadlikkusega ühistranspordi teemadel.






 
Niisiis, kommertsliiniga edasi Türile. Muide, olnuks vaja sõita Türi-Allikule vm teele jäävatesse peatustesse, tulnuks üksjagu oodata, sest vahetult enne saabumist sõitis jupatsliin eest ära.

 
Vahel leiab omavalitsuste FB lehtedel infot toetuste maksmisest muuseumitele, samas arvatakse, et Türilt Jalgrattamuuseumi peaks sõitma läbi Paide? Kuigi ka sealt pole selleks häid võimalusi.



 
Rongini aega 15 min.


 
"Matkarada" Türil endiselt toimib, kõikvõimalikud stendid on ümber jaama endiselt laiali.




 
Türil muidugi palju ilusat ja kordatehtut!







 
Selles majas asus kunagi vedurimeeste puhkeruum.



 
Ja ongi foor roheline, seega rong peagi tulemas.




 
Ka siin rong suhteliselt tühi ja laiutamiseks ruumi küllaga.

 
Pildistada siin aga keerulisem, peegeldused segavad aeg-ajalt päris palju. Samas oli mul huvitav raamat kaasas.





 
Bussipeatust Käru Jaam pole aga ikka veel, kuigi vahetyult perrooni kõrval oleks selle jaoks (ümberpööramisega) ruumi küll.






 
Ära sa märgi, Lelles isegi busse näha! Tõsi, peatus ikka vale koha peal ja tõenäoliselt Kehtna vald ei kavatsegi lillegi liigutada. Raplamaa Sõnumites oli pikk lugu bussiliiklusest (koos minu lühikese ülevaatega) ja seda lugedes sai aimu küll, kui palju on ametnikelt tühja juttu tegutsemise asemel. 



 
Isegi Keavas oli buss, aga see pani enne leelet kui mõni soovija oleks rongilt sellele saanud! Ja siis räägime, et eeltasutud bussiliiklus on läbi kukkunud?





 
Bussidel siin kõnnitee ääres on üksjagu peatumiskohti, aga eks ka teisel pool teed olevale alale on vaja pikemaks seismiseks ruumi luua. Sest nagu korduvalt olen selgitanud, peaks valdav enamus Rapla busse olema rongidega seotud. Ning liinid pikendatud.

 
Pole mõtet? No kamoon! Kui ikka rongilt tuled ja otse bussile saad, on hea küll. Ja kuigi Kuusiku - Kodila buss pidanuks väljuma just rongi saabumise ajal, oodati sõitjad kenasti ära. Tööpäeval pole ka linnaliini sel ajal, aga mul oli bussijaama vaja ja nagu ammu rääkisin ja lõpuks osaliselt ka kuulda võetud, siis Alu - Kodila buss kõlbas mulle selleks ideaalselt! Selle puudumisel jäänuks mul maalesõit hoopiski ära. Ja polnud ma ainuke Viljandi poolt rongist bussile tulija.

Teavitasin muide ka ÜTK-d, et Alu suuna bussidel on Rapla linnas veidi liiga vähe sõiduaega antud, aga ju nemad teavad täpsemalt. Kuigi bussijuhid teavad veel täpsemalt....








 
Kui bussijaam raplas aga ükskord likvideeritakse, on siinpool üpris keeruline busside peatuskohti tagada. Kuigi vaja seda vast oleks, sest tegu kaubakeskustega, sh uus ehituspood saab millalgi valmis. Aga küllap Raplas on sellele ka ammu mõeldud, sest neil mõtlemist nii palju, et pole aega ka kirjadelegi vastata! Ega tööd tehagi!
 
Siinkohal tuleb mulle meelde, ÜTK supervastus ettepanekule, et Kohila - Järlepa - Juuru - Rapla buss sõidaks raudteejaamani, et saaks Tallinna rongile. Spetsialistide arvates ei ole sel mingit mõtet, sest "VAEVALT KEEGI KOHILAST SEDAPIDI TALLINNASSE SÕITA SOOVIB"....
Naera puruks!!!
 




 
Ka siin õnnestuks pikem busside peatustasku teeveerde teha?


 
Jaama juurde tulevikus ooteajaga kõik busse vast seisma ei mahu, aga kui seal oleks rohkem läbisõidubusse, oleks lihtsam. Muidugi peab arvestama sedagi, et bussijuhtidel oleks töö ajal võimalik ka vajadusel poodi minna, raudteejaamas omada oma ruumi jms. 

Läbisõiduga liine on aga vaja, olgu siis Kehtna - Rapla - Juuru vm. Alu liinide kaasajastamine on ennast aga ammu tõestanud.








 
Ning Juuruni sõitvad bussid peaks võimalusel ikka siiani sõitma.




Haapsalu rongiootajad läbi aegade.

          2013. Fotod: mina.   2014. Fotod: mina.       2015. Fotod: mina.         2019, fotod: Tiiu Kammiste      2020, fotod: Tiiu   2021....