esmaspäev, 31. mai 2021

Hommikune Shnelli.

 

 
Et käsk on kasvõi natukene vabas õhus viibida ja kaugele minna hetkel ei riski, läksin Shnelli tiigi äärde istuma.
Hea tunne on minna kodust, pärnade alt. Pärnad olid ka maal osa mu kodust, kuigi lapsena oleksin napilt hukkunud suurtormi ajal pärnapuu läbi. Pääsemine oli napp, mõnekümne sekundi jagu.
 

 
Ohtusid on aga kõikjal. Nüüdseks on FB täis kirumist ratturite ja tõuksiga sõitjate üle ja ega enamusel tõepoolest ei paista mõistust jaguvat. Ei mingit hoo maha võtmist, ei kellakese tilistamist. Ja ei mingit kontrolli. Tõesti on nii raske hoolida? Minul rattaga sõites ei teinud küll raskusi ei pasuna törtsutamine ega hoo mahavõtmine.






 
Shnelli oli pea tühi, vaid üksikud jalutajad ja ka kooliüpilased kehkatunnis.



 
Ka lindude poolest pea tühi.



 
Kuid varblased, vanad nahhaalid käisid uurimas, miks ma siin istun ja midagi ei poeta neile.





 
Jääkosklad püüavad siin ka pesitseda, aga ega neil heäid tingimusi pole ja nii mõnigi poeg pannakse kajakate poolt nahka.



 
Mõni varblane aga ei saa jutust aru ja maanduv sulle nina alla oksale, vaid paarikümne sm kaugusele. Istub, vaatab ja mõtiskleb, et mis krd mõttetud mehed siin töllerdavad?








 
Kas peaks pingid tegema seljatugedeta? No aga selga on ju hea toetada? Kui muidugi istuda sellisele tahad. Vaevalt aga need siin täiskasvanute jäljed on. Meie laste ikka.


 
Ühistranspordiga aga on siin asjad korrast ära, kuigi taas pannakse suuri rahasid arengukavade peale hakkama. Tõesti arvatakse veel tänagi, et see jätab mulje töötegemisest?








 
Koduteel jätsin omale pildid silme ette. Sest ehk on aeg taas jälle kalasuppi teha?


 

Leia pildilt reformierakondlane!

 

 
Kanäe, enne valimisi aktiviseeruvad igasugused "spetsialistid". Kas mitte RE üleskutse polnud, et kui ikka nemad võidavad, siis hakkavad ametnikud üks päev nädalas tööle sõitma autota!? Küsisin neilt küll korduvalt, aga nagu ka enne eelmisi valimisi, vastuseid ei saa! Nende poliitika on postitada ja vaikida. Rohkemaks pole ju suutelised? Või oskavad nad ikkagi öelda, millises piirkonnas, kus nad ammu võimul, selline praktika on kasutuses?
 
Riigikogu postitas:
 
 
Kristen Michal ütles, et see oli väga huvitav! Tea Danilov teatas, et põhiline tulemus ütles, et oleme autostumises esirinnas, aga Michali ju ei ütle, et see sai hoo sisse siis kui Reformierakond pikka aega võimul oli?

Danilovil muidugi õigus, et suurimaks soodustajaks on autokeskne liikuvuse planeerimine ja autokasutaja on inimene, kes kulutab isegi väiksema sissetuleku puhul liiga palju. Sageli pole tal teist võimalust. Aga kui asjalik see uuring on?

Michal muretses ka selle üle, kas keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender süda tuksub rõõmsamalt! Huvitaval kombel alustas Alender sellest, et inimeste kulud on lausa kuni veerand sissetulekust eraautodele. Kompaktsemalt elamine ehk "15-min linn" kõlab aga naljakalt (sest 15 min rattasõidu kaugusel võib enamus teenuseid kättesaadavad olla, kuid teisalt ei tohi olla ka nii palju marketeid, apteeke jm kui täna on!). Ja "nii jätkata enam ei saa, peame tegema paremini". Michal rõõmsal meelel ka ütles, et tuul ja päike võitlesid sellest, kuidas inimesel mantel seljast kätte saada"....

Oh seda tarkust kapaga....

Aga vaatame raportit:

 
Uuring polnud kindlasti odav lõbu ja osalt on seda kahtlemata "vürtsitatud" tekstirohkusega, mida niisugusel määral pole baja. Elementaarsete tõde selgitamiseks peaks piisama vähemast.
 
Väga oluline on 
 
 Joonis 10. Liikuvuse kui teenuse (MaaS) pakutavad liikumisvalikud
 
Sest kui seda sisuliselt analüüsida, saab aru sellest, millest olen korduvalt rääkinud: Ümberistumisi nii palju kui võimalik ja nii vähe kui võimalik! Linnades tähendab see nii linna läbivaid maakonna- kui ka ekspressliine. Mõnes mõttes on need ühed ja samad ju? Teine oluline nüanss on rongide ja busside puhul võimalikult lühike ümberistumisaeg ja seda mitte ainult ooteaja mõttes vaid ka peatuste omavahelises kauguses. Iga minut on hinnas!
Siinkohal on aga eriti oluline sobivaim arv peatusi neil bussidel, sest liigne hõredus pikendab jalgsiliikumist jm ümberistumistega sõidu aega, liigne tihedus aga pikendab sellesama pika liini sõiduaega.
 
 Kui lisaks sellele asendab isejuhtiv sõiduk ühe osa inimeste jaoks ühistranspordiga liiku-mise, suurendab isejuhtivate sõidukite laiem levik veelgi autokasutust, ummikuid linnades ja trans-pordi keskkonnamõju. Isejuhtivate autode positiivne mõju liikluskoor-muse vähenemisele ilmneb ainult sel juhul, kui ise-juhtivatel sõidukitel põhinevad nõudluspõhised la-hendused on kasutusel inimeste ühistranspordiga ühendamiseks ehk nn viimase miili lahendusena

Seega, rääkimise asemel peaks kiiremas korras arendama ühistransporti! Nii Einode, Svetlanade kui teiste jaoks. keskkonna jaoks. Riigikogu postitus ehk selline väga pealiskaudne "ekspertide" kommenteerimine näitab aga pigem, et asjast on endiselt nõrk ettekujutus.

Kas leidsite pildilt Michali?

On siis aga uuringust kasu? Kui lgeda seda järjekordset arengukava ehk püüda aimu saada, kas arengusuundumustest võiks olla abi ühistranspordi arendamisel võib vastata eitavalt. Andres Raid vist Uutes uudistes tembeldas selle mõttetuseks. Ja seda see üldiselt ongi, sest nii elementaarseid tõdesid ei peaks paberile suure raha eest küll uuesti ja uuesti tellima!
Küll aga, kui vaadata uurimisssuuna juhtkomisjoni, siis on selliselt üldse midagi paremat loota? Tegelased, kes näevad vaid 4-realisi või ei näe üldse, ei paista mõtlema panevat ka terve uurimisrühm, olgu seal nii kõvad eksperdid kui tahes. Kusjuures selles ka EKRE esindaja. Ja kui EKRE täna ka kritiseerib olukorda, siis kus on nende endi asjalikud ettepanekud? Kai Rimmel suutis vaid RB-d asjalikumalt kritiseerida, kuid muus osas pigem ebakompetentsus.

Miks püüelda maksumaksjale lubadusi jagades kohale, kus peaksidki riigi ja sellesama maksumaksja hüvanguks tegutsema, kui seda ei suuda ega taha? Hepner, Saar, Juske, Rimmel, Võrklaev, Alender?
 

Priit Humala värskemaid mõtteid RB-st.

 

 
Huvitav kuulamine loodetavasti!
 
 
Priit Humal (Isamaa Erakond) on nüüdseks pikemat aega kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust eesotsas. Tehtud nende poolt on väga palju, kuid siiski selge suunitlusega - Pärnu suuna raudteeühenduse vastu! Loo alguses ta mainib, et ARB hakkas rääkima võimalustest kasutada "olemasolevat raudteed", mis väga paljude jaoks meeltmööda oli. Kuni selgus, et olemasoleva all peetakse silmas üldjuhul hoopis Tartu raudteed! Ehk siis ARB näeb õigustatult, et see projekt ei ole nii ilus kui algselt demonstreeriti, ometi pole ka ARB pakutav teistpidi nii ilus, kui nad püüavad näidata. Teisisõnu, siis "kellegi ebaausa tegevuse tagajärjel sündinud projekti vastu" on õige minna samasuguse sisuga asendusvariandiga? Pärnu kaudu raudteeühenduse rajamine ON otstarbekas. ja selle eesmärke on mitu, sh parimal juhul vältida ka 4-realisi maanteid täies ulatuses.

EL-i rahadest on tema sõnul väga väike osa, mis meile jääks tulemata, kui me ka leiaks teised, sobivamad asendusvariandid. Kõik teised riigid kasutavad seda raha ka RIIGISISESE osa arendamiseks, nt Pärnust Riiga. Tõsi, Pärnu vajaks ühendust Riiaga (ehk Lätiga).
 (Kuigi ka nt Toomas Kümmel püüdis väita, et meil on ühendused Pärnust Lätiga olemas. Tema arvates piisab maanteeühendustest, kuid koheselt oli ka aru saada, et tõsiseid põhjendusi ta anda ei oska.).

Pärnu - Ikla maakonnaplaneeringu lõik tühistati ning toimub kolme alternatiivi vahel Natura-hindamine. Kas Humal mainib ka seda, et ainult looduse järgi ei saa ju planeeringut normaalseks muuta? Kui asju ümber vaadatakse, siis TÄNA peaks olema selge nõue - vaadata on vaja ka inimeste vajadusi! Ja ka meie vajaduseks on 160 täiesti piisav, üherajalisest sel lõigul rääkimata. Ka Humal mainib siinkohal õigesti, et kiirused peaks suuremad olema seal, kus on rohkem elanikke, täpsemini sõitjaid! Nii piisaks meil Tallinanst (Keilast) Riiani kiirusest 160 km/h. Kas sealt kaunaseni on vajalik 200 või 240, on juba teine teema.

Leedus on rajatud 2 tänase laiusega ja üks eurolaiusega raudtee. Ning eurolaiusega lõik on väiksema kiirusega.  Kuid pangem tähele, Humala arvates oleks meil just Kaunaseni sõitmiseks vaja eurolaiusega, 1435 mm rööpavahega raudteed! See on paraku vastupidi, sellesuunalise raudtee põhieesmärgiks peaks olema Baltikumi-sisesed ühendused, mitte "sõit Euroopasse" Vene laiusega jätkamine tähendab  erinevaid võimalusi, sh rongiühendust Jurmalaga, Vilniusest kaugemale jms.

Kui rääkida saastemõjust, siis asi pole ainult EURO 2 saastes vaid saaste peaks maanteedel vähenema ka tühisõitude kadumisel. See aga ei tundu üldse kellegi jaoks oluline, kuigi logistikas on palju puudusi, kuni pideva edasi-tagasi vedudeni paljude kaupade puhul. Seda siis nii transiitvedude kui ka kohalike vedude puhul. Ja ka see pole kõik, sest vaatama peaks ka sõiduautode arvu vähenemist teedel, mida saab tagada vaid hästi planeeritud ühistransport. RB pole hea planeering siin ka reisijateveod koha pealt. Humal küll muretseks justkui vaid veoautode vähenemise pärast teedel.
 
Esialgu aga siiski ei planeeritud mitte kiiret reisiraudteed vaid vastupidi, kaubaraudtee. Kaugrongid tulid "mängu" alles siis kui maavanemad Rootsis käisid, kohalikud rongid veel hiljem. Hea on siin siiski see, et Humal põhjendab ära, miks isegi Hiina vedude jaoks oleks Murmanski suund mõttekam. Ikka sõltub palju sellest, kas taristu on olemas, Soomes pole midagi! EL-i Kontrollikoda peaks aga tõesti siin kohe pidurit tõmbama, ammu juba! Kui aga ka Juhan Parts (Isamaa Erakond) mokaotsast midagi pobiseb, siis polegi midagi loota!

RB on aga vajalik sellisena tõepoolest AINULT neile, KES SEDA EHITAVAD! Seega on ka selge, miks Pärnu ja Ülemiste terminalide projekteerimised kallinevad kordades! Muidugi ei tohi unustada ka sedagi, et tulevikus selle raudtee ülalpidamine on suuresti vaid meie maksumaksja kanda!

200 miljoniga, mis esimesena küsitud, saanuks me aga valmis raudtee Keilast Pärnuni ja kaugemalegi! Ja seda hea tahtmise juures juba tänaseks! See variant aga ei sobi muidugi ka Humala ega üldse Isamaa jaoks? On ju senini näha, kuidas Isamaa seisab ja lausa tegutseb ÜT arengute vastu, iga nurga alt! Mingi rahade (ja keskkonna) surumine maanteevedude jaoks nii kaubavedude kui ka reisijateveo puhul on neile südameasjaks! Pole siis ime seegi, et eeltasutud avaliku bussivõrgu asemel tehakse kõik ridango-suguste firmade kasumisoovide täitmiseks. Muide, kui rääkida summast 200 miljonit, siis mis on mõttekam, kas sama raha eest taastada rongiühendus Pärnu suunal või tõsta Tartuni kiirus kõrgemaks?

Muidugi on loomulik, et Humal püüab suunata kuulaja mõtteid sellele, et TNT koridorid on Tartu (-Riia) raudtee ning Via Baltica. Kuid seda on ka Tallinn - Keila - Pärnu - Riia raudtee muus mõõdus ja trassil? Ehk siis Keila kaudu planeerides saanuks me ehk raha ka Rohuküla raudtee kui juurdeveoharu tarvis või veelgi rohkem, tulevikus Pärnu - Karksi-Nuia- Tartu suunale? Küsimus on soovides ja põhjendustes!?

Saatejuht küsis, et kui palju on sel teemal dialoogi. Humala sõnul pole selle jaoks konkreetset partnerit, kuid oma osa on siin ka selles, et ARB ei paku konkreetseid ja selgeid alternatiive välja. Tegutsemine käib vaid raudtee(ühenduse) kui sellise põhjalaskmise nimel, "dialoogi teine pool" aga ei püüagi vältida rahade raiskamist! Pada sõimab katelt?
Küll aga tasub meelde jätta üht-teist mainitust, nagu et RB kiirrongid ise oleks kordades kallimad kui porgandid, normaalse raudtee puhul oleks kõik aga odavam, ehitusest rongideni, ülalpidamisest rääkida. Ning kui ka Pärnu - Salacsgriva lõigul oleks ka hõre rongiliiklus, poleks isegi elektrifitseerimine sel lõigul ilmtingimata parim variant, kõik oleneb ikkagi Tallinn - Riia rongide sagedusest, Häädemeeste piirkond oleks siin üksi väiksema mõjuga.

Loomulikult võis arvata sedagi, et Humala arvates oleks VB 4-realisena ja Tartu raudtee 160 km/h mingi eriliselt suure mõjuga ääremaa jaoks, kuid siin ta vaikib sellest, et olulisim mõju oleks ka neil puhkudel õigustamatult kallid kulutused. Vaid Tartu raudtee puhul saab mööndusega nõustuda, et kui sealsete remontide käigus oleks aastaid tagasi kohe planeeritud ja ka tehtud mingeidki lõike suurematele kiirustele, oleks kulutused osaliselt mõttekamad.

RB käristab Eesti pooleks? Rohkem kui Humal seda püüab näidata. VB kõrvuti NRB-ga oleks igal juhul oluliselt väiksema mõjuga.

Loo lõpu poole räägib Humal aga taas olemasolevatest raudteedest, kuid siin püüab ta näidata ka Pärnut ühe võimaliku variandina. Mitte olulisima vaid ühe võimalikuna. Õige on aga see, et Pärnust edasi peaks raudtee kulgema maanteega koos. Siiski lisab ta ka seejärel, et Valga suuna saaks kohe toimima panna. Tõepoolest saaks ja peakski! Kuid Pärnu sellest ei võida!

Ja kõik põhiline ei saanud ses saates kaetud! Näiteks seesama praegu genereeritav kohalike peatuste teema! Aga ega paremat sellest loost oodata polnudki.
 
MIS ON HETKEL PEAMISED ÜLESANDED?
 
*Peatada RB ja lüüa see asjatundmatu punt laiali. Taotleda rahastust vajalikele lahendustele, kui seda on võimalik veel teha, andes võimaluse meie oma ettevõtetele raudteede projekteerimiseks ja ehitamiseks. 
 
* Sama rahastust taotleda kiirendatud korras ka Rohuküla kui juurdeveoraudtee rahastamiseks. Juurdepääs Haapsalule ja Hiiumaale on osa piiriülesest ühendusest Läti ja ka Leeduga

* Alustada Keila - Pärnu - Ikla raudtee ehitamist ning jõuda kokkuleppele lätlastega, kasutamaks senist raudteelaiust kuni Saulkrastini..

* Analüüsida võimalust ehitada sama rahastuse raames juurdeveoraudteed Viljandi - Karksi-Nuia ning Pärnu - Kilingi-Nõmme - Karksi-Nuia - Tõrva - Puka suunal. Lahendus, kus ei püüta jõuda otsemat teed pidi asustuseta piirkondades Pärnust Tartuni annab omad võimalused ülal mainitud kohtadelle ning üksiti tähendab nii Valga kui Pärnu suunal Tartust tihedamat liiklust Palupera ja Pukani, mis muudaks oluliselt efektiivsemaks Elvani linnalähipiirkonna rongiliikluse

* Ehitada raudtee Iklani koos Via Baltica kaasajastamisega, osaliselt 4-realisena väheses ulatuses, maksimaalses läheduses piirkonna asustatud punktidega.

* Kiiresti leida võimalused Tallinn - Elva - Valmiera - Sigulda - Riia kiiretele raudteeühendustele vähemalt 4 x päevas.

* Elektrifitseerimise puhul maksimaalselt õgvendada kõveraid Tartu suunal, tagamaks lähitulevikus võimalusi sõidukiiruste tõstmiseks.

* Vältida maksimaalselt kahetasandiliste ristumiste ehitamist, asendades need kaasaegsete ja turvaliste ülesõidukohtadega ning vältida kahetasandilisi ka maanteedel.

Hetkel oleme mingis mõttes kui lõhkise küna ees! ARB võib olla oluline abimees, peatamaks Rail Balticut, kuid samas peatavad nad ka arengud. Isamaa erakond seda taotlebki?



neljapäev, 27. mai 2021

Kadrioru suunas rattureid otsima.

 

 
 Hea kui on miski, mis sunnib varsi alla ajama ja välja minema. 
 
 Ma liiklen pea iga päev jala linnas ja rattaga 20-30 km küll pirita suunas või kakumäe, ja mida ma võin näppude peal lugeda on ratturid, või jalutajad, välja arvatud pühapäeva, selle jaoks nüüd nii kolossaalsed ümberehitused ja autojuhtide ahistamine, on seda vaja
 
 
Selline naljakas kommentaar oli Kalamaja grupis, kus teemaks Vana-Kalamaja tänava ümberehitamine ja "pikendamine" kesklinna suunas. Arvata võib, et kui loo juures pilt, kus ei näe autosid, läheb mõni momentaalselt turri! Minu arust peaks aga selle ohtliku ratturi küll haiglasse saatma, kontrolli. Kui ikka ei näe ehk oled PIME, siis oled eriline oht liikluses!?

Aga nali naljaks. Täna tööpäev ja ilm enam-vähem. Kuid minu ühe käe näpud said täis enne kui Telliskivi trammipeatusesse jõudsin ja kui tõuksid juurde lugeda, ka teise käe näpud. Jalutajaid ehk siis jalakäijaid üldse, ei hakanud ma lugemagi. Ja kui isegi täna ei olnud rattureid ja jalutajaid palju, siis see ei tähenda, et ei peaks keskenduma nende liikuvusruumi paremaks muutmisele. Vastupidi, vägagi peab ja jõulisemalt! Sest vahutada pikalt sellest, et vaid üksikutel päevadel on rattureid rohkem kui näppusid, on kuidagi nukralt totter...
Muidugi kaasneb selliste lugudega veel üht-teist huvitavat. Ilmuvad sotsid ja veel mõned poliitikud, kes just nüüd selliseid postitusi üles hakkavad panema, vahel moosivarga nägu peas, nagu oleks ise mõelnud ja ise teinud. Sh mõnigi ekslinnaosavanem vt, kes omal ajal tööga hakkama ei saanud. Noh, need kärbsepesa mehed...


 
Ning asja juures on veel üks nüanss - ei piisa sellest kui kuskil jupike mõnusat teed jalutajatele tehtud, vaja on sinna ka kohale saada. Muuhulgas ühistranspordiga. Ja ek seda ei suuda paljud mõista, nii ka too kommenteerija. Rohkem rattureid ilmub tänavatele ikka siis, kui kõikides olulistes suundades on piisavalt häid teid.
 
 
Trammid nüüd juba sõitsid, paaripäevane avariiline olukord möödas. Ometi on paslik siia lisada ka see pilt. Kui tablood ei suuda rohkemat infot anda, peaks need ostmata ja paigaldamata jätma! Keegi linnaametnikest aga tellis sellised ja nüüd on vait nagu kult rukkis!

 
Siinkohal, vaadates ilu meie rahvuskivi taustal, tahaks aga küsida, miks meil nii paljude linnade uute keskväljakute puhul kivi, betooni ja raua kõrval seda ei osata hinnata? Haljastust?

 
Pilt kukkus paremini välja kui oskasin arvata. Rohkelt detaile, mis moodustavadki ägeda tulemuse.

 
Kuidas defineerida jalutajat? Või kas üldse peaks liikuvusruumis eristama jalutajaid ja tõtlejaid?



 
Ratturite arvu kasvatavad muidugi ka toidukullerid. Kuid nemadki on ju meie hulgast, mitte tulnukad?


 
Nüüd kui puud juba lehes, on värvide virr-varr veelgi uhkem!



 
Too kommenteerija seda ratturid ka kindlasti ei märkaks?


 
Äsja oli telekas saatesarja "Puit arhitektuuris" üks osa, kus näidati ka Kalamaja. Igati vahva saade, häirivaid asju oli vaid paar. Üks neist too, kuis mainiti, et üldiselt ikka tasub kuskil kindlasti ka midagi uut klassikasse suruda. Ja pildil oli uus maja, mis muidu oli igati okei, aga nähes viilkatusega vintskapi asemel mingit jubedust, tekkis küsimus, miks ilu pole tähtis!? Õnneks on aga ilu rohkem kui esmapilgul võiks karta.

 
Vana paekivi ja moderne konteinerhostel.



 
Vana paekiviehitiste puhul on sageli punase tellisega detailid ja erilised aknad need, mis vaatepildi veel erilisemaks muudavad. Väga äge!

 
Meri algab aga siit. Tore, et selline lahendus teadvustamiseks leitud.

 
Jah, olen! Aga ei ole uhke selle üle. Nüüd igatahes olen targem, tükk aega juba.





 
ei hakka vaatama siis täna rattureid-jalutajaid Kalamajas, suund Kadriorule.



 
Hea oli näha, et lõpuks hakatakse ka meil tarkusteri nokkima.



 
Kadriorus näeb muidugi väga palju erinevaid maju. Ja kahtlemata on kogu merepoolne osa nüüd täis kaasaegseid maju. Eraldi piirkonnana võib rohkem eksperimenteerida.

Ja ma ütleks, et päris meeldiv.


 
Kas jooksjad kuuluvad ka jalutajate hulka?

 
Reidi teel on kena jalutada, aga eks müra ole siin siiski ka üksjagu.

 
Eriti meeldib mulle siin see, et puid on päris palju istutatud. Veel natuke aastaid edasi ja võib juba ette kujutada kuivõrd veelgi nauditavam saab siin olema.


 
Aga mõnes mõttes oligi täna pilt selline, et näppudest piisab! Ühel hetkel. Ja mis siis? Sest veel hetki edasi ja tulevad uued ratturid ning jalutajad.

 
Mis puidust siin need istumiskohad on tehtud? Immutada pole veel vaja?


 
Laev on sisse tulnud.

 
Jääkoskel.

 
Naerukajakas.






 
Bussipeatus võiks võimalusel olla alati midagi rohkemat. Esmalt võinuks siin ka ootekoda suurem olla ja tegelikult ehk lausa väga suur. Nimelt ka mere poole avatuna, et saju korral saaks varju minna! Ei pea ju ära jooksma ometi kui sadama hakkab?















 
Väga tore, et vähemalt üks tualett siin olemas on. Aga miks ei ole siin ühte toru välja toodud, et murualal saaks ka joogivett võtta???



 
Mõnel lõigul võiks siiski olla ka promenaadi ja maantee vahele istutaud elupuu vm hekk. Kuulaks ju eelkõige lainekohinat, mitte automüra.


 
Kaugemale ma ei läinud, aga tundub, et siin ka ristpardid kohal?

 
Ühistransport liigub siin tihedalt, kuid puuduvad ekspressliinid, mis erinevatesse linnapiirkondadesse sõidaks. Kõik uhavad "ühte auku".

 
Küll aga oleks siin autode kokkulugemisega raskusi! Liiga head on nende sõidutingimused?

 
Kiiruse muuttablood on mustad või selle nurga alt paistavad nii?

 
Buss bussi järel....





 
Kas kehkatunnist osavõtjaid võib ka jalutajateks lugeda?











 




 
Ilu on "paksult" ma ütleks. Looduses ja majades ja inimestes.










 
Ja ulakust ka...


































 
Kadriorus nagu Kalamajaski, on uuemaid maju. Aga maitset või ilumeelt paistab sealkandis justkui rohkem olevat? Kui päris uued majad, siis vaid grupina või teise samalaadse kõrval ja puitmajade puhul uusi näeb harva.


 
Võrratu! Puhtus!







 
84. rattur. Või tegelikult ma ei tea, ei üritanudki lugeda.



 
Seda menüüd ei kasutanud.




 
Veiseguljash oli hea! Kuid mure kartuliga, sest nüüd kui vanu sorte tarbin, ei taha uuemaid enam nähagi, olgu need nii head kui tahes. Ka tomatid võiks täna jätta praele lisamata. Söögikohad peaks püüdma vähemalt südasuvel rõhku panema tomatite ehk siis üldse salatite tooraine kvaliteedile! Muidu aga praad VÄGA hea, ka salatid seal juures!
Vesivärava kohvik, pole ime, et see populaarne koht!

















 
Viieteerist.





















 
Aga iga ilu saab korda otsa! Kui ikka pärast kõike nähtut näed järsku midagi sellist....









 
Ja autodelt peaks vist tõesti mõne rea veel ära võtma.... Saaks siia kohvikutetänava? Nali naljaks...


 
Haljastusega jalutamistänava saaks küll! Või pole vaja?






 
Ring sai seks korraks täis.


 

Eesti Raudtee uudiseid - juuni 2021.

      Balti jaamas jätkub uute teede ehitus. Et neid teid liiga palju ei saaks, teeb Eesti Raudtee vanaviisi - perroon + tee + perroon + tee...