kolmapäev, 30. juuni 2021

Näide, kuidas vallavanemad asjadest aru ei saa.

 

 
Kaasaegsed bussipeatused on lõpuks kohal! 🚍🚏
Vallavanemana oli üheks mu esimeseks eesmärgiks Valgas olevate vanade ja räämas bussiootepaviljonide korda tegemine ja välja vahetamine uute vastu. Linnapildis silma hakanud ja kohati lausa ohtlikud bussipeatused ei pakkunud suuremat varju ega ammugi polnud need kaasaegsed. Bussipeatuste renoveerimine ja uute hankimine oli vajalik, kuna bussiliiklust kasutavad väga paljud linnaelanikud- eelkõige kooli- ja vanemaealised. Pakub rõõmu, et renoveerimistööd on lõpule viidud ning uued klaasist paviljonid kohale jõudnud- peagi kaunistavad need meie linna. 💚
Igati moodne värk!
 
 
Pildid Ester Karuse postitusest grupis Valga Kodanik. 


 
Siin renoveeritud vana tüüpi paviljon, millel on uutega võrreldes üks oluline erinevus - see pakub kaitset vähemalt vihma eest!

 
Viimane pilt võrdluseks Võru valla lehelt.
 
Üpris ammu oli kuulda, et Valga vallas plaanitakse ligi 100 000 eurot kulutada uute ootekodade peale, lisaks eraldi hange ka busside sõiduplaanide aluste peale.
 
Ester Karuselt küsisin, nagui ka Rogenbaumilt jt, miks plaanitakse raisata. Vastust ei tulnud. Piltidelt saab nüüd ka aimu, miks! Nimelt, kõik, mida saab valesti teha on ka valesti tehtud!
 
 
Olen korduvalt viidanud sellele, mis on ootekodade puhul oluline! Ometi on Ester Karuse kui vallavanemate etalon, sest näitab eestlase põhiprobleemi - ei saa millestki aru. Kas te pilte vaadates kujutate ette, et uued ootekojad pakuvad kaitset ilmastikutingimuste eest, nagu Karuse ütleb? Seda saab ette kujutada ainult autoga sõitev kohaliku omavalitsuse tegelane, kellel puudub reaalsusest igasugune arusaam! Sama siis ka Võru vallas ja mujal Eestimaal. 
 
Kas tõepoolest on võimatu kõrvad ja silmad avada ning hallid ajurakud liikuma panna?
 
Mina usun, et meil on inimesi, kes suudavad aru saada, projekteerida sobivad ootekojad ja need ka vajalikul moel paigaldada? Või lõpmatuseni teemegi nii, sest "aga teised tegid ka"?
 

 



teisipäev, 29. juuni 2021

Ei ole FB 100% igav ja mõttetu!

 

 
Viimasel ajal on pikemat aega juba keerelnud mõtted suhtumise, üldse inimhinge keerulisuse ümber. Veissbuk on koht, mille kohta ollakse sageli arvamusel, et tegu mõttetu maailmaga ning mingit kasu sest pole. Aina vaidlused, inimesed üha rohkem valivad pooli, ragistatakse mõttetult ja minnakse tülli. Tõsi, seda kõike on ja veel enamatki! Samas valgustabigasugune vaidlus ning arutelu inimhinge keerulisust üpri põhjalikult. Kui on aimu läbi hammustada, mis on mis, siis on see omamoodi huvitavgi. Tegelikult ei tahaks ei tülliminekuid ega üle piiri minevaid vaidlusi, kuid midagi pole parata!? Kui on null emotsioone, siis oled surnud? Reaalset ehk seda pärissallivust võiks kindlasti rohkem olla, võltsi olemus polegi aga alati nii kerge ära tunda.
 
Tühjad südamed.!
 
Selle embleemi tekkimise üle arutletakse sageli ja kui aus olla, siis sageli selle kasutajad ongi valinud õige märgi - tühjuse, mis tuleneb tühisusest! Või oleks õigem öelda teistpidi, et kellel on enim kombeks sallivusest rääkida, see seda märki kasutabki?  Muidugi ei käi see kaugeltki kõigi kohta, sest on ka vastupidi, hoolitakse vägagi, aga pole veel eluteel seda õiget rada leitud ja nii pooldataksegi osava jutuga tühiseid inimesi. Õnneks aina rohkem hammustatakse läbi, mis on mis ja kes on kes ning seetõttu pole ka imestada, et nende südamete kallal usinasti nöögitakse. Muide, pigem üldse mitte halvast südamest vaid hoopis tühjade südamete sisutuse ja hingetühjuse paljastamiseks.

Ammusest ajast on ju tõesti juhtunud see, mida juhtuda poleks tohtinud - igasuguste sõnade tähendus pööratakse pea peale! Kes kutsuvad üles sallivusele, need ise seda pole. Ja mitte ainult see, ka näiteks sõna "traditsioonid" võetakse ülisageli kasutusele, kuid just euroopalike traditsioonide puhul. Ehk just sallimatus, ebasiirus, tõeliste traditsioonide halvustamine ja mahategemine, see on siis asja sisu ja mõte. Nii nagu rikutakse ära vikerkaare tähendus, nii püütakse seda teha kõige tähtsaga! Nagu üks tuntud poliitik ütles: 
 
 Kui sotsid neid rühmi arusaadaval moel ei kõneta, kõnetavad neid --madalaimale ühisnimetajale rõhudes (rahvus, muld ja veri)-- rahvuskonservatiivid.

Sellega on öeldud peaaegu kõik selle kohta, milline hing on tõeline, säravaim ja hoolivaim. Paraku soovib see poliitik kõik väärtusliku pea peale keerata, porri tallata. Suruda inimene madalamaks kui muru.....

Olen endiselt konservatiiv, kuigi ise nimetaksin seda kaineks talupojamõistuseks. Ja tõepoolest, kõige hingelisemalt ja kõige olulisemast suudavad just konservatiivid rääkida, see käib üldiselt ka tipp-poliitikute kohta. Paraku toob see kaasa vastureaktsioone. Eriti seetõttu, et emotsionaalselt hingelisel inimesel on ennast raskem tagasi hoida, ta eelistab mitte vaikida kui jutuks euroopalikud väärtused vm. Ja nii ongi kõnepruuk vahle piiri peal ja ülegi. Vahel teadlikult, vahel ise seda mõistmata. Eks osalt ka emotsioone üles küttes! Kuigi alati tulemus hea ei ole, seega polnud ka tegu õige.

Küll aga peab mainima, et kõiges konservatiivid poliitikamaastikul parimad olla ei suuda või ei mõista. Olgu see siis metsa või keskkonahoiu teemadel üldse. Ka mitmeski muus asjas ja see paneb sisimas helisema häirekellad. Eriti siis kui näed, et nii mõnigi püüab seda suhtumist murda ja muuta, aga mõju ei ole!"

Mis aga juhtub, kui sõnakasutus läheb räigemaks? Kui "rünnatakse" neid, kes alles hiljuti opositsioonis olles näost punasena viha pritsisid, siis mis järgneb? Süüdistuste laviin ropu sõnakasutuse kohta ja loomulikult ka siis kui seda üldse ei olnud! Vähe sellest, need tühjad südamed, kes süüdistavad, hakkavad ise kohe ebaviisakalt käituma, solvama ja halvustama. Nemad teevadki seda enamasti teadmatult, sest nad taas saavad ise valepidi aru - nende kõnepruuk on nende endi arvates igati õige! Ja loomulikult lubatud, sest omal meelel on nad õiguse ja õigluse eest väljas! Näiteid võiks tuua lõpmatult! Ning seda laigitakse vähemuse ehk marginaalse osa poolt rõõmuga, andes sellisele käitumisele "oma õilsa toetuse"! Neid pole palju, aga nad on raevukalt ründavad ja üpris valjuhäälsed.

Ja kuhu see viib? Vaid üha suurenevate vastuoludeni. Vihaõhutajad on ikka liberaalide-südamekeste  poolel ja murekoht ongi see, et nad ise sellest aru ei saa. Jätkuvalt suruda peale oma mõttelaadi ja selle ainuõigsust, see ongi peamine. Nii pole alati ohuks mitte räigem sõnakasutus vaid hoopis mõtlematu vahutamine, sest mõtlematus viib viha kasvule.

Niisugune see elu on. Muide, siinkohal pean puudutama teistki asja, mida aina rohkem märkan, mõtisklen ja aina rohkem tagamaid mõistan. Kritiseerin, aga mitte niisama, vaid asja eest. Kohal käies, ringi sõites, suheldes õpin asju, millest räägin, võimalikult süvitsi tundma. Õigustamatut kriitikat ehk sisuliselt lahmimist ei tohi olla! Mida rohkem aimu saan, seda rohkem mõistan, et lobbitöö, asjatundmatuse, teadliku (erakondliku) vastutegutsemise, enda esileupitamise püüde jm kõrval on üks peamisi arengupiduri põhjuseid hoopis töö! Ehk siis töötegemine. Tööd väga hästi teevad vähesed, optimistlikult pakkudes ehk maksimaalselt kolmandik inimestest. Tegelikult vähesemadki. Kes ei oska, kel ükskõik, kes püüab lihtsamini läbi saada, kelle arvates alamakstus on piisav põhjus ehk põhjuseid on väga erinevaid.

Miks ma nii arvan? Näen ja olen terve elu ju seda näinud ja mida vanemaks saan, seda rohkem mõistan tausta. Kes ise oma tööd hästi teeb, mõistab, millest räägin. Ja üheks tõendiks ongi arutelud suhtlusmeedias. Väga sageli tuleb ühte- või teistpidi just töötegemine jutuks. Seesama ühistransport, mis toppab, on iseloomulik teema ja üsna hästi suhtumist esile toov. Kui mainida, et asjade paremaks muutmisel sõltub kõik enim töössesuhtumisest ja panustamisest, siis avastad sageli, et need sõnad osasid inimesi ei kõneta. Nad ei mõista mitte kuidagi selle olulisust ja siis vaieldaksegi, rääkides hoopis millestki muust. Aiaaugust noh. See on omane just ja ainult neile, kes ise oma parimat panust tööd tehes letti ei löö! Kui oleks vastupidi, oleks väga palju me elus teistmoodi. ja asi pole ainult ametnikes või poliitikutes vaid kõikides inimestes kõikidest valdkondadest. Ja siis jooksedki nagu vastu müüri, saad süüsdistusi vingumises ning virisemis. Kuigi asja mõte on hoopis teine, sest eesmärgiks on nendesamad süüdistajate elukeskkonna parandamine. Normaalsuseni viimine ning normaalse suhtumise tagasitoomises meie igapäeva.

Mida teha? Kuigi lilledest paljud tuuakse meile keskkonda halvemaks muutes lausa Aafrikast ja seega alati eestimaist ettevõtjat toetada ei saa, siis ikkagi ostke või lilli ja kinkige neid! Kindel, et need toovad alati parema esile ja meele teeb rõõmsamaks. Ning kui FB-s vahel meele kurvaks kisub, siis hoopis laikige ja kiitke neid, kes midagi vägevat ja head teinud. Või lihtsalt öelnud! Märkamatult läheb ka enda enesetunne paremaks.

Kunagi sattusin Soontagana Maalinna ja vaatetornist alla vaadates olid kiviaiad need, mis erilise tunde tekitasid! Nii olengi täna korduvalt vaadanud pilte, mida juhtusin nägema. Võimas!

Kui kõik nii tööd teeks ja ümbritsevasse panustaks, oleks palju muudki võimast! Ei mingit laisklemist ega ka jagelemist hengetega, vaid puhas töötegemise rõõm!

Õnne ja edu ning ilusat suve jätku!

 
Foto FB-st. Autor: Gunnar Differt.




esmaspäev, 28. juuni 2021

Voimixi-sündroom.

 

 
Püüan igati toetada kohalikku toodangut ja tootjaid. Muidugi, maitse üle ei vaielda vaid kakeldakse, eks ole?  Nali naljaks, kuid siiski on meil teatud sündroomi pikalt propageeritud ja seda on tänagi, kuigi miski murdub tasapisi.

Mis on ühist Voimixil, Läti varajasel kartulisordil, täispiimal, Vilja tomatil, kuuseriisikal jpm asjadel?

Eredaim näide sündroomist ongi ehk Voimix. Tõepoolest, ammu harjunud ja "äratüüdanud" võil oli suur puudus - külmkapist võetuna ei saanud seda ju määrida? Nii oli soodne pinnas loodud võilaadsete toodete võidukäiguks! Eriti kui sinisilmselt usuti selle kiitjaid. Mis on aga poodides täna? Inimesi näeb ostmas ikka taluvõid! Ehk oligi võilaadsete määrete üks positiivne külg see, et inimesed leidsid taas tavapärase ja tervislikuma toote? Ehk isegi keskkonnasõbralikuma, nagu nüüdseks vegan versus liha vahelises võitluses selgemaks saab?
Sageli püütakse ühe põhiväitena konkurentsivõitluses välja tuua teesi, et SEDA JU EI OSTETAKS, SEST SEE KALLIM! On see ikka nii?

Tegelikult juhtus sama ju piimaga. Nopri ja Pajumäe täispiim ja piimatooted vägagi populaarsed, mis sest, et kallimad? Aastaid tagasi raudteel töötades sai sageli süüa poest ostetud. Ja ühes keskmises toidupoes alati poollõõpides küsisin, miks pole 3,5% piima müügil. Öeldi, et ei osteta. Siiski, mingi aja järel seda sain sealtsamast iga kord osta ja näha oli, et seda oli ja osteti aina rohkem. Ja mis on täna?

Enna täispiima võidukäiku oli ainuke asi, mida kaubandusketid konkurentsiks pidasid, lahjade toodete hinnasõda. Arvati jällegi, et EGA KEEGI EI OSTA EGA TAHA!

 
Eestimaine lutsumaks! Tõeline maiuspala! Ei saa võrreldagi "delikatesse-kalamaksakreemidega"!
 
Jälle väide, et ei osteta! Propaganda, et "ümarad, ilma uureteta, iga eri roa jaoks oma sordiga kartul" on see gurmaanluse tipp ja ainuõige suhtumine. Häh!
 
Kuid olen väga tänulik asjatundjate kommentaarile vanade kartulisortide nagu Jõgeva Kollane jt teemal. 
 
 see on õige, et need kartulid haigestuvad kergemini, väga palju tuleb mittestandardset kartulit ja sellega ei ole midagi teha. Rebase talu kasvatas veel eelmisel aastal Jõgeva kollast, aga 1/3 sellest läks praaki. Kartuli kilohind peaks olema sellisel juhul 1€ kg. Inimesi, kes seda oleks nõus maksma, on väga vähe, peaasjalikult saab kõrge hinna puhul kuulda, et talunik tahab ratsa rikkaks saada. Ando puhul on see viga, et ta on nii hiline, et võtta saab alles oktoobris, kui maa juba üldjuhul liiga porine, kipub ilma pärast maha jääma kui suurem kogus. Ei taha riskida. Muredast kartulist on Rebase Talus kasvamas Adretta, mis maitseb enamikule mureda kartuli sõpradele ja annab talunikule ka normaalse kvaliteediga saaki.
 
Mõistan sedagi, et iga hea asi, olgu see tomat, kartul, maasikas jm - transpordikindlus ja säilivus mängivad rolli, kuid mina näen seda teistpidi. Kui ongi tomat, mille puhul pole lootustki, et see kapi otsas kaks kuud muutumatuna seisab, siis see ei ole tomat! Kui kartul on plönn, siis seda ta on!
 
Paraku, taas ma ei nõustu, et "EI OSTETA". Ei osteta eelkõige siis, kui mingil heal tootel on Tallinnas ehk vaid üks müügikoht! Enamasti seda ei teatagi! Ma ei saa sugugi iga asja puhul osta kalleimad ja see polegi kuidagi eesmärk. Põhitoiduse puhul on aga tõeline kvaliteet eriti tähtis! See, mida kuulda saab, pole oluline. Ostan viimasel vaid vanu sorte, enamasti just Läti Varajast, kuid ei tea isegi selle hida. Pole vaadanud. Kord maitse suus, siis .... olgu turul mitu korda kallim, kui mingi odavkartul marketis. Ja see lööks jalad alt ja ajaks pankrotti, kui kuus mõni kilo natuke kallimalt osta? Ei nõustu! Normaalset kvaliteeti just tahakski!

Tänud teile, kes näete vaeva riskialdimate sortide kasvatamisel.



pühapäev, 27. juuni 2021

Noblessneri päikeseloojang.

 

 
Tahtmine kuhugi minan tuleb mul sageli ootamatult. Kuigi see võib tähendada ka päevi enne, aga ikka kuidagi ootamatult. Teatud määral. Ja sageli ju ei viitsigi minna, siis ootamatud mõtted polegi vahel nii head! Kuigi teame, ju et peab ennast liigutama. Peale üleeilset ehk siis neljapäevast spaas käiku sai pea terve reedene päev maha molutatud. Õigemini peale üle-üleeilset, sest täna on pühapäev ja see päikeseloojangukäik tähendab seda, et täna kuidagi väsinud nagu ront. Täna, ehk siis Noblessneris eile. Sassis nagu Kört-Pärtli särk....
 
 
Et Noblessnerisse või ükskõik kuhu jõuda, on vaja kõigepealt pääseda tõukside eest! Vahel on küll tunne, et kaigas tuleb kaasas kanda ja ringi vaadata. Nii kui keegi püüab sul külje maha sõita, võta ja lajata! Need pildil oleks siiski vast ilma jäänud, aga eelnev kuli saanuks siis täie rauaga! Kui ikka panna pauk, nii et lendaks kõrgemale kui pärnad siin tänaval, ehk lööb mõistuse paika?

Huvitav, räägitakse, et kui autodele liiklemisvõimalusi paremaks teha, siis pidi see veel suuremaks muutuma. Ehk sama juhtuks tõukside liiklusega kui Kalamajas oleks kõik teed nende päralt? Korda igatahes ei ole ratturitega ja seda ei püüa keegi ka muuta. Ohutus on keelegi jaoks tähtis vaid rääkimiseks, tegutsemist vajalikuks ei peeta.


 
Mineku mõte pole aga ainult päikeseloojang mere ääres ja isegi mitte Noblessner, vaid käimine ja pildistamine.  Põnevaim on vaadata ja otsida, leida ja mitte alla anda...

 
Kui istuks ühes kohas ja vaataks ajas muutusi, näeks paljutki. Ka peegeldusi akendes. Lilleilu rohkus igal juhul silmale ja hingele ilus. 
Praegugi pilte vaadates tekib tahtmine uuesti välja minna, aga palavus ei rõõmusta.

 
Ei tea, kas see müügis?

 
Pildistamisel naudin eelkõige "raamidesse" jäävat pilti ja õige tulemus selgub kodus.




 
Milline suurepärane värv!

 
Iga detail on ilus!





 
Selline majaderida sellise nurga alt väga huvitav. Ja taas, ei mingit vajadust postirea järgi.



 
Nurr.







 
Põhja-Tallinna LOV iga päev appi ei tõtta? Äge on tormata veetsisterniga valimiste häälte saamiseks joogivett jagama tõtata ja rääkida kraanivee joomise mõttekusest, kui linnaosas endas on vaid paar avalikku veekraani! Ehk siis ikka veel plaanis teeselda hoolimist, mitte tööd teha! Ja kui seni pole linnaosavalitsus tööga hakkama saanud, siis on aeg nad pikalt saata?

 
Muide, kui joogivesi ka oleks, siis see tähistatud ei oleks! Ma enam ei mäletagi, kus Lennusadamani minnes see kraan olemas oli....


 
Kalamaja grupis oli millalgi taas teemaks mingi pubi ja tümps, ma ei tea, kas seesama. Ega suurt vahet polegi, tümps jääb tümpsuks ja ebainimlikuks.
Huvitav, aga mis paneb pubis või kuidas iganes miskit nimetatakse, muusika asemel tümpsu laskma? Kellelegi meeldib siis klientidest või? No kui meeldib, siis ega iga vähemuse soovide järgi ei peaks talitama? Vähemalt vanasti teadis enamik inimesi, et oluline on muusika, positiivseid emotsioone saab ikka sellest!? Isegi ümberkaudsete majade elanikud võivad saada meeldiva(ma) emotsiooni?  Nüüd ma aga kedagi siin elavatest inimestest ei kadesta, sest kaugele kostab just tümps. Kuni mõjuni südametele välja. Mina paneks kohad kinni, kui kaebusi liiga palju laekub.






 
Palju, väga palju paekivi. Mida edasi, seda vähem rohelust, seepärast on park siinse kandi jaoks eriti oluline. Tõsi, kui sinna minnes saad "kivi" ka kõlaritest piki kolpa, siis .... ei, ei ostaks siia elamist.... Mis sest, et mere ääres oleks ju kena. Elukeskkond on natuke laiem mõiste kui lihtsalt uusarendus, vaade vm, park peaks eeldama suhtelist vaikust, sest sageli just müra eest parki minnaksegi.


 
Tore on seegi, et ka silla ehitamisel paekive kasutatud! Nii sulandub kõik paremini ühte.

 
Lahe postament!


 
Astmed aga pole kivist vaid tegu valatud plaatidega?



 
Ääretult põnev ja nauditav on kogu see pildistamisprotsess. Ja tegelikult seegi, kuidas inimesed naudivad siin olemist.






 
Nendegi maja fassaadid on üldiselt väga huvitavad. Olgugi paljuski tehismaterjalid, oluline on üldpilt.
















 
Elamist nautida siin aga vist ei saa, kui suvi läbi on lärm. Väike sumin vast ei häiriks, aga kui mingil meheraasukesel on kraadid õige kiiresti viimasegi mõistuse viinud ja "t... v... blj..." röökimiseni jõutakse? Või kui kohustus naerda on ikka täie häälega? Imelik tõesti mõelda, kuidas saab see sobida siin ja kuidas sellega lepitakse, kui eile ei lepitud vanalinnas, täna Kalamajas?
Abslottne enamus LOOMULIKULT ei käitu ebaloomulikult, aga see siiski väike lohutus. Teame ju tõrvatilga ja meepoti lugu.

Mina aga jätkuvalt nautisin olemist, sest viibin siin ju vaid hetke ja püüan ka mitte märgata asju, mis võivad naudingu rikkuda. Paraku mind häirib see ikkagi, kui ei osata teistest hoolida. Matslikkus ei ole asi, mida õigustada. Keri maale? miks? Mul ka praegu sageli akna all vähe kõvemaid hääli veinibaari tõttu, aga see on tase, mille kannatab ära. Ka liiklusmüra, sh trammide krigina, kannatab ära. See on osa loomulikust linnamürast. Üksikud "põrunud" aga seda ei ole, olgu siis pudel kaenlas või tsikli seljas.

 
Ja nautida oli siin olemist küll ja veel. Kuigi tulin harjumusest kõige õhema t-särgiga ja tuul(etõmme) majade vahel oli siin õhtuks üllatavalt külm viimaste päevade ilmaga võrreldes! Soojarohuni ma siiski ei jõudnud.


 
Vaata, kus suunas tahad, ikka on idüll! Isegi see, et kõrval vaid majad, ilma igasuguse roheluseta, on osa idüllist, sest need on siin omapärased, erinevad ja silmatorkavad. Ning kõikvõimalikud detailid muudavad iga pildi ja vaatenurga hoopis uueks, olgu siis okastraadiga võrkaed, jahtide purjede "mets" või miski muu. Inimestest rääkimata.

 
Liikluski merel üpris tihe.

 
siingi peaks avst ära käima. Pileti hind tundub normaalne, küll aga on perepileti hind väga kallis. See kipub Eestis kõikjal omane olevat, et peredele ei mõelda. Ainukesed, kes mõtlevad, on vist poliitikud enen valimisi?
Kui tavapilet 14 ja õpilasele 10, siis kas üks lapsevanem lapsega või ka kahe lapsega peaks ikka maksma 32 eurot? Ühega ju kindlasti ei maksaks, aga see "valem" on läbi ja lõhki vale. Loogiline oleks, et kuni kahe lapse puhul võrduks hind üksikpiletite hinnad kokkuliidetuna ja  - 50%? See, 2 täisk + 2 last oleks ka maksimaalseks perepileti hinnaks? Kui üks koht ei tundugi ehk nii röövimisena, siis kogu Eesti peale röövitakse külastuste korral peredelt üüratu summa raha!!! Nii 3, 7 või rohkema koha külastuse puhul!





 
Lennusadama hooned juba kapitaalremondis?


 
Omi pidusid pidada saab ka veidi privaatsemalt, nii et inimesed pole külg-külje kõrval ja seda võimalust kasutamata ei jäeta.


 
Iglupark ei olnud ikka veel avatud. Väga ägedad majad igatahes!

 
Ja ägedalt ära kasutatud olemasolevat.








 
Laevad on muidugi ühed minu lemmikud, mis sest, et meresõitu ei kannata. Need on lihtsalt midagi, mis inimesega koos olnud tuhandeid aastaid ja laevu tohutult palju erinevaid läbi aja. Juba lapsena olid kõige põnevamad lood Krusensternist, Cookist või Kapten Granti otsingutest.
























 
Ruumi on isegi privaatsema kontserdi jaoks.





 
Austria kahjuks kaotas Itaaliale...


 
Patarei juures suur osa vanast müürist maha lõhutud ja vaade merele avatud. Ühelt poolt igavikuline meri, teisel pool väga sünged müürid. Kuid võimas ehitis igal juhul.









 
Ohoo, jupike promenaadi juba valmis! Väga tore! Loodetavasti ka sellele lõigule paar pingikest tekib.



 
Sii aga ehk lausa mõni rida pingikesi?





 
See maja mulle meeldib, siin elaks küll.












 
Kas selle omanik pole mõelnud oma hoone ilusamaks tegemisele?
 




 
Lõpuks ometi saavad inimesed normaalselt väljas istuda ja aega veeta, pandeemia on raugenud. Loodetavasti kauaks, kuigi kardan loota.








 
Veel üks maja saab varsti ilusaks tehtud....

 

Haapsalu rongiootajad läbi aegade.

          2013. Fotod: mina.   2014. Fotod: mina.       2015. Fotod: mina.         2019, fotod: Tiiu Kammiste      2020, fotod: Tiiu   2021....