neljapäev, 10. juuni 2021

Põltsamaa.

 

 
 
Põltsamaale jõudnuna suundusin esimese asjana majutusse.
 
Kes oli Carl Schmidt ? Alevivanem 1921-1927
Carl Schmidt (1847-1935) sündis Paides ja Põltsamaale asus elama 1878. aastal, tegutsedes siin mitmesugustel aladel – võttis osa Põllumeeste seltsi tegevusest ja tema algatusel veeti isegi 1000 puuda õlleotri Peterburgi õllevabrikusse. 1930. aastal varustas ta ümbruskonda metsasaadustega. 1891. aastal asutas ta Uue-Põltsamaale villaketruse, kangakudumise ja värvimise töökoja, peagi ehitas aga suure silla juurde kangakudumis, villaketruse ja värvimise vabriku. Oma elumajas Pajusi maanteel asuvas kaupluses müüdi valmistoodangut – ülikonna-, palitu- ja kleidiriideid. Veski ja vabrik põlesid 1915. aastal, allesjäänud osasse ehitas linn elektrijaama.
1921. aastal valiti Schmidt Põltsamaa alevivanemaks, hiljem veel teisekski ametiajaks kuni 1927. aastani. Tema alevivanemaks olemise ajal asuti korraldama ja täitma tänavaid ning tehti mitmesuguseid muid üldkasulikke töid. 1930. a valiti ta linnavolikokku. Alevivanemana tunti teda kui heatahtlikku, rahvale väga vastutulelikku isikut. Kus iganes abi vajati ei kuuldud millalgi äraütlemist. Ametialal nõudis C. Schmidt täpset kohusetäitmist ja oli ise väga korrektne.
Põltsamaal elas Schmidt kuni 1931. aastani, mil kolis poja juurde Kärdlasse. 1935. aastal endine alevivanem Läänemaal ka suri, kuid maeti Põltsamaa kalmistule. Matusetalitusel kirikus laulis ka segakoor “Leelo”, kellele Schmidt oli kunagi lubanud harjutamiseks oma majas ruume kasutada, koori esinemine matusepäeval oli olnud üks Schmidti soove. (Allikas: Helen Piisang, „Põltsamaa Ajaloo Vihik nr. 4. Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926-1939.”)
 
 Tore teada. Ning küllap on tänagi neid võimusid, kus heatahtlikku kuuldavõtmist jääb vajaka.
 




 
Kuumalaks oli mul aga nii tugev, et jõin suure Kellukese peaaegu tühjaks ja viskasin pikali. Ning mingiks tunniks ajaksin olin nagu kott!





 
Kuid puhkamine pole ju päise päeva ajal magamine! Põltsamaa tundub koht, kus puhates mõttekas tullagi üheks ööks, jalutada kesklinnas ja leida midagi, mida külastada, et siis teisel päeval edasi minna. Või on siin rohkem vaatamist?

 
Bussiliiklusega on aga lood halvad ja loomulikult pole see isegi puhkaja jaoks nii oluline kui siinsete inimeste jaoks. Tartusse ja Tallinna sõit Põltsamaalt ääretult ebamugav ning kuuldavasti plaanitakse ka Puhu Ristist teha uus Mäo!
Ja kui õigesti aru saan plaanitakse kahetasandilisena Tartu maantee tõsta teisele korrusele? Miks nii, mitte vastupidi? Ehk oleks mõttekas Jõgeva maantee mingis kohas üle Tartu maantee tuua, kulud ju kordades väiksemad ja halb mõju samuti? Viaduktile teha ka bussipeatused, kust siis treppipidi saab alla, kaugliinide bussipeatustesse? Kaua see autokeskne mõtlemine meil ruulib?

 
Halvim aga seegi, et Võhma või Viljandi suunalt bussid isegi Puhu Ristini ei sõida. Puhas ametnike ükskõiksus ja lohakus! Kuid muutusi on vaja hoopis kardinaalsemaid, sellest aga juba teises teemas!


 
Sattusin peale ka väikesele väikeste esinemise lõpuosale ja pisikesele laadale. Ehk täpsemini, nagu just äsja teada sain, Põltsamaa OTT.








 
Ja midagi tuleb kindlasti ka osta, kasvõi ketshup. Mis muide pärast väga kasulikuks osutus. Kuid ehk olnuks mõttekas ka kala küpsetamisele mõelda ja kaste osta?


 
Hm, proovimata! Küllap midagi väga head!



 
Kuigi vanamoodsad, siis hea, et ka stendid olemas. Samas võiks olla ka Põltsamaa kaart.

 
Kuuldavasti siin ka rattarent! Väga tore, see annab siin puhkamise mõttele kõvasti vunki juurde. Vist Kamari lähedal see koht, kus järveseikluspark olemas ja sinna oleks paras rattaga sõita. Elektriratas oleks kallim, aga paljudele vähem vaeva nõudev.


 
Kalatrepp, mis pidavat päris hästi toimima, on hetkel veevaene, seoses töödega. Tundus, et õhtul kuskil nägin ka lõksujäänud suuremaid kalu - ehk saaks ikkagi mingil perioodil tööde ajal veidigi rohkem vett siia suunata?


 
Tore oli aga näha, et kesklinnas midagi veel ilusamaks muutumas. Pole sellised tööd lihtsad ega odavad. Ja arvatavasti peale valmimist kõige muu kõrval on ka siin olemas joogiveekraanid ning rohkem kui üks. Kuigi märke sellest ei näinud, siis täna planeerijatest keegi teisiti enam ei mõtlegi!? Valla FB lehel veel küll selle kohta vastatud pole.
Ja küllap istutatakse mitte ainult roose vaid ka puid juurde, et linnasüda veel rohelisem oleks. Ning selle kuumaga, eriti peale Viljandi kogemust, tahaks loota, et ka pinke juurde tekib!




 
Sirelitest möödaminekul annab nina alati aimu, miks sirelitel haljastuses mitu põhjust on.

 
Muide, loos öeldud, et kalapääs ei jää kunagi kuivale, täna see pikemat aega poolkuival aga on. Kuidas võtta?
 



 
Tundub, et ka mingigi ujumisvõimalus siin olemas.

 
Ka mingi viidamajandus olemas. Ja mõnusad vanad telliskivimajad.



 
Mina aga otsisin liikumiseks varjulisi teid ja sellised pargid on looduse kingitus! Looduse, mis on meie kõige lähim sõber, alati olemas! Millisena, sõltub paljugi aga meist!


 
Oi, kurrat, kui mõnus! Istuks veel mõnel pingil tunnikese, kuulaks linnulaulu ja vaataks kuidas isegi toonekurg tuleb viludasse süüa otsima!



 
Aga see punt pole ikka veel Eestis keelustatud?



Kaalusin kuumuses iga sammu ja tundus, et siin on täielik vaikus. Läinuks muidugi keldrisse, kui vaid teadnuks, kas see avatud. Sest sealgi vast jahedam ja vist ainuke võimalus Põltsamaal ka kohalikku veini manu pääseda!?




 
Või kui oleks vähemalt mõni veekraan teele jäänud! Hullupööra palav ajab jooma ja peabki jooma.


 
Nautida võinuks siin aga küll seda vaadet. Ajaloo hõng õhus. Varjus aga lossihoovis istuda polnud suurt kuskil. Palavus lihtsalt jätab minu jaoks omad muljed asjast ja peas aina tukslebki mõte jahedusest.

 
Üldiselt haljastust Põltsamaal veidi ikka on, kuigi kas need nuditud puud on ikka ilusaim ja parim variant?


 
Tore, et tehtud ka vallikraavi puhastus!


 
Pargi veeres aga isegi jupike paekiviaeda alles.


 
Pluss, et WC-viit olemas, igal pool seda ei näe. Kuid joogivee viita ei ole ja kraani ka ei paista.


 
Killustikuhunnikuid nähes saab aimu, et selleta me ei saa, kui aga kujutada ette koguseid, siis saab aimu sellestki, et sadu kordi suuremaid projekte meil küll vaja pole. Ikka vajalik ja mõistlikus mahus. Mõelgem, et Puhu Ristis saab nende autokoormatega teha vist vaid sajatuhandiku ristmiku mahust....
Ja tulemus hävitab kohalikud teenused, see on tulemus?

 
Õied, igasugused õied on vaid puhas ilu ja sumisejate elu ning maailm!


 
Sattusin pildistama maja ja mälestustahvlit just sii kui auto peatus. Ja juhtub ikka kohtumisi! Autos oli Jaan Naissoo tütar, kes lahingu ajal polnud veel aastanegi. Vend Uno oli veidi vanem. Jäimegi natukeseks ajaks juttu puhuma. Väga tore kohtumine!

Mingid hetked panevad asju rohkem tajuma, empaatia on hingelähedasem kui kuiv trükisõna vm.
Ajalugu ei tohi ununeda. Kirjutan siin piltide juurde juttu paar päeva hiljem ja samas näen postitust Lääne Elult. Kus Erkki Bahovski küüditamisest kirjutab. Ma poleks niivõrd siin poliitikat mängu toonud, aga kuidagi väga kõhedusttekitav, kui peaks traagikat ajaloos muutma noortele tajutavaks huumori kaudu vm moel.



 
Sillad aga ongi mitte ainult ühendavad vaid ka igal sillal võib olla rääkida oma lugu sõjaajaloost. Vaated siit panevad mõtlema väga paljudele asjadele. Imelistele päikeseloojangutele või hoopis sellele, kuidas on eluga lood jões? Mulle meeldis näha siin kalatreppi ja jääkosklat poegadega. Muide, vareseid ja kajakaid siin silma väga ei torganud, kuigi mõned kohad nendega väga hädas. Mis on see erinevus, mis toob nad kuhugi, teisale aga mitte?

 
Mõnes mõttes on sild siin ka kui ühendus kahe ajastu vahel. Ühel pool rohkem vana, teisel aga pigem uut.

 
Teine söögikoht ja majutus Põltsamaal.

 
Jõgi on igas mõttes see, mis poolitab? Kuid teise nurga alt hoopis ühendab. Sõida mööda jõge ja ikka ja jälle jõuad uutesse kohtadesse?

 

 
5 meetrit koikuni?


 
Ossaa, tolmupilves higistada? Tegelikult kellelegi mingil hetkel muidugi puhas nauding! Viljandis vaatasin, kuidas tennist mängiti ja kuidas oleks ka tahtnud hetkekski reketi kätte võtta. kunagi külaplatsil sai veidike toksitud, igati mõnus mäng  ju.









 
Kui jõgi madal oleks võimalus ka muda välja pumbata tibake. Kuigi see vast ikka tagasi tuleb, siis puhastus ikkagi ja põldudele mulla taastamiseks abiks?


 
Kenas majas noortekeskus.


 
Saab ka tekil või rohul pikutada, aga ega siingi mõni pink paha ei teeks.










 
Vaat on kunst!



 
Jeee!
Paraku tegu pettusega! Ausammas tehtule, kuid tegemata asjade ausammas?

Meenus Baskini ajatu klassika.
".... krt, poolteist tundi madistasin, luku sain puruks, aga vett kurrat kätte ei saanud..."



 
Tollal ehk veekraanid kaasajastamise asjas meie jaoks oligi mõistetamatu asi, aga nüüd? On ju ajaloos tegelikult kaevud olnud täiesti loomulik elu osa!?



 
Hm! Oma mahlad või hoopis välismaalt toodud mahlakontsentraadid? Põltsamaa nime on need tuntumaks teinud küll, kuid täna ootaks ikka, et kohti muudavad kuulsaks naturaalsed asjad? Kuidas siin on nendega lood?
Muide, selja taga oli ka maasikate ja viljade müük, aga tomatid mida müüdi, polnud odavad, aga ega need polnudki tomatid! Need oli täieliku transpordikindluse tagavad värvilised viljad! Ehk maitsetud!

Kuidas aga veiniga lood?





 
Nii, mahl joodav. Pelmeenid maitsvad, kuid tomati-kurgisalatist loobusingi. Ketshup endal kaasas (OTT laadalt väiketootjalt ostetud), kusjuures vedela konsistentsiga, aga vägagi hea!
Siia sõites tee ääres nägin siin-seal ka kasvuhooneid, ehk oleks võimalik, et söögikohtadele pakutakse söödavaid tomateid? Sõltub ju see, kas need tomati maitsega või mitte, ikka sordist eelkõige!? Nii ka muude viljadega.

 
Nii, sõbrakesi siin ikkagi leidub! Kuid ei, ma ei jaga ühtegi palukest, kuigi oskad olla väga armas! Teie koht on metsas ja põllul. Ja iga kandi inimesed on väärt linnulaulu, mitte hommikust õhtuni kõlavat kraaksumist.

 
Moosiga siin ei koonerdatud! 

KUID PÕLTSAMAA VEINI HULLAV NAINE EI PAKU!

 
Apteeke on Põltsamaal, nagu kõikjal mujalgi, ikka liiga palju! Kõigele lisaks tõstab see ka hindu.



 
Marketeidki mitu, üks neist küll hästi maskeeritud ja isegi kõrvalt mööda minnes ei pruugi märgata. Kas viimati salajane?













 
Õhtusse hakkas aeg tiksuma.
 



 
Iga detail mängib rolli ja ole sa jala või rattaga, ka sel juhul on nauding alati suurem kui ilu rohkem. Sillal võiks serval aga lausa platvormid olla, kus pingil istudes jõge vaadata.




 
Üldiselt oli vaikne, väga palju ei märganud kedagi õhtut nautimas. Muidugi on sellise ilmaga nautimine ka õues, grilli juures vm.





 
Kui aga päike juba päris looja oli minemas, andsin fotoka abil piltidele "veidi särtsu juurde" Ja tunnetes oligi ju asi imekaunis.







 
Hommikusöögi aeg!
Muide, siin majutuses väga lahke teenindus ja ollakse abivalmid ning vastutulelikud. Seda juba info otsimisel ja telefoni teel registreerimisel.


 
Hommikusöök üpris klassikaline, küllap enam-vähem igaühele midagi.

 
Tomatist ja kurgist loobusin ka siin. Põltsamaa tomatimahla võtsin, aga Kubanotshka vm tomatimahladele ei saa see ligilähedalegi. Muidugi poleks paha, kui mahla vähemalt külmemalt saaks.

 
Vasakul vist midagi väga maitsvat? Pidin ka proovima, aga unustasin.

 
Puder, vorstid ja muna mulle maitsesid!


 
Kui oleksin suurem magusasõber, kindlasti proovinuks sedagi.


 
Varasem buss Jõgevale pole iga päev käigus, sp tegin aega parajaks varjus istudes.


 Pingi kõrval ka prügikast olemas, kuid mõnel vist silmad liiga krillis....

 
Oodates ja vaadates oli väike elamus jääkoskel oma poegadega jõge ületamas ja siis kalda lähedal pidurdamas, et rahulikumasse soppi pääseda.







 
Busse natuke Põltsamaal on, aga olulisem, et neis oleks ka reisijaid.


 
Mõtlesin ja kaalusin, kas valida Jõgevale sõiduks kiire kommertsliin või ringiga sõitev eeltasutud maakonnaliin. Rongile ei jõua ka kiiremaga, aga see on Jõgevamaa märksõna - kõvad lubajad poliitikud, kuid vähem kärbsesitta! Vabandust, kärbsepesagi! Kui jõuda hiljem, on ju vähem rongi oodata? Ja otsustasin ikkagi palavusest hoolimata valida juba kinnimakstud bussi, kuigi neis on ventilatsiooniga rohkem või vähem tuuga. See-eest aga näen elu. Või tühja bussi...
Mida aga muuta ja kuidas, sellest teises teemas. Kuigi asjaomased peaks juba ammu teadlikud olema, HUVI neil pole aga tõesti kärbsemusta raasugi!


 
Bussile!
Aitäh, Põltsamaa! 

********

Näide Tallinnast. Asi tunnistatakse vajalikuks, aga kraanide arv on naeruväärne!

 
*************
 
Puhka Eestis promob Kesk-Eestit ja Põltsamaa veine. Lossi veinikeldris, mis varakult uksed sulgeb.

https://www.facebook.com/puhkaeestis/photos/pcb.10165052689540237/10165052684225237/



9 kommentaari:

  1. Hmmm... külalised on alati toredad,aga sellised, kes ainult negatiivsust näevad vist väga ei oodata. Võib olla tuled uuesti ja katsud midagi positiivset ka leida. Tegelikult on head, mida näha piisavalt.

    VastaKustuta
  2. Tänud!

    Vahel on sellised kommentaarid juba ette aimatavad. Teie lahkel loal vastaks ma pikemalt.

    Et ka siis kui kohapeal on midagi valesti või puudu, siis ometi peab ainult kiitma ja kunagi ei tohi märkusi teha? Tõepoolest, on inimesi, kes nii arvavad. Pigem näitab aga see, et positiivset siin ei osata märgata, mina aga märkasin küll. Midagi ilusat ja head on see, millest teen mitugi pilti ja need näitavadki positiivse ära, ilma sõnadetagi. Kui ka puudusi suudetaks piltidest mõista, ei peakski märkusi tegema. Paraku ei suudeta sageli mõista siis, kui planeeritakse või tehakse. Ka siis, kui asi valmis. Ja need, kes hiljemgi ütlevad, et võiks olla see ja too võiks olla teistmoodi, tembeldatakse negatiivseteks ja vingujatyeks. Aga ehk ongi midagi puudu või valesti? Keegi meist pole täiuslik. Küll aga aitab kaasa teiste kuulamine.

    Kui kõnneiteel puuduvad madalamad äärekivid, et saaks liigelda rattaga, lapsevankriga, ratastooliga vm, siis on ju midagi viltu? Sama lugu on ju ka pinkide, joogivee jm puudumisel?

    Inimesed on erinevad ja vajatakse ka erinevaid asju. Päikese käes pinkide kõrval neid varjulisematesse kohtadesse jne.

    Kohtusin ka inimestega, kes ka otsisid Põltsamaa veini. Oma toodetut peaks ju külalistele igal võimalusel pakkuma? Kui külalistele ei mõelda ühes, teises ega kolmandas asjas, pole vaja imestada, kui Põltsamaale järgmine kord ei tulda!?

    Enim puudutasin bussiliiklust. Minu teada pole bussiliiklusega rahul just kohalikud ise. Kas nad on negatiivsed? Ei, see on nende elu! Nende vajadused. Vähe selelst, parem ühistransport tähendab Sinu ja meie kõigi rahade paremat kasutamist.

    Nii et ppüdkem teha paremini ja kus häda näed laita, tule ja aita. Aitasin ka mina. Positiivse leiab aga kuhjaga siit postitusest kui asju mõista!

    VastaKustuta
  3. Aga ma usungi, et tulen. Sest head oli tõesti palju. Ning polnud ka seekordne esimene külaskäik. Eriti hea on tulla siis, kui järgmine kord taas juhtub kuumus olema ja asjad paremaks muudetud.

    Ja kui vaja, võin tuua ka parimaid tomateid vm kaasa, külakostiks. Et mõistetaks kui suur vahe on plasttomatil ja päris tomatil. Aura mahlal ja kodusel, päris õunamahlal. Kui mulle aga külalised tulevad, pakun alati parimat!

    VastaKustuta
  4. Kommentaar Facebookist:

    Joogivee teema tõstatamine on väga õige. Kraanid peaksid olema igal pool, kus inimesed aktiivselt liiguvad, nt. Valuoja orus või järveäärsel rajal. Siiski pole ma nõus pinkide koha pealt, neid on ikka kahetsusväärselt vähe. Pannes end korraks jalakäija rolli, kellel tervis kehvem või väikelastega jalutades, minge mõttes kusagilt linnaosast kesklinna. Või lihtsalt lähimasse poodi. Pinke on väga üksikutes kohtades! Märkasin seda puudujääki seoses lähedaste haigestumisega ja ausalt, ei suuda uskuda, et olukord on paljudel marsruutidel nii vilets.

    VastaKustuta
  5. Pole siin midagi negatiivset! Peabki tõstatama! Olen samade muredega mujalgi kokku puutunud ning pidevalt keegi räägib oma kodukandi kohta samu asju.

    Jõudu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänud!

      Vaatasin uuesti postituse üle ja minu arust olen olnud üpriski positiivne ning paljutki kiitnud. Iga märkuse ehk riitika eesmärk on aga panna mõtlema, kas saab ehk paremini.
      Imelik, et esmakommentaari kirjutaja positiivset ei märka ja näeb ainult negatiivset? Iga kriitika eesmärk on ainult üks, märkama ja mõtlema panna, et asju tehtaks nii, mis muudaks igat kanti vaid paremaks. Kõigi jaoks!

      Kustuta
  6. Komm: (Tänud)

    Tere! Lugesin suure huviga teie eestimaablogi3 Põltsamaa kohta ja tekkis tahtmine teid isiklikult tänada. Minu arust olid probleemid väga hästi välja toodud, kuigi ma ütleks, et isegi väga leebelt ja väga vähe. Need Põltsamaa linna pingid ja bussiliiklus on habemega teemad, aga paremaks ei muutu mitte midagi. Ometigi istuvad iga päev kontorites asjapulgad, kes sellega tegelevad ja võtavad selle eest iga kuu palka välja. Lihtinimese-kasutaja jaoks ei muutu paremaks Põltsamaal aga pea midagi. Tehakse mingeid mõttetuid asju, aga seda, mida vaja eakamale ja puudega inimesele, ei nähta ja ei taheta teha.

    Pikalt ma ei hakka lahti seletama, tahtsin ainult teid tänada, et nägite kasvõi osakese puudustest ja tõite välja VV-le. Tänud teile!!!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Juba tänasin, kuid meeldis selline sisuline komm. Inimeselt, kes selgelt teab, kuidas on Põltsamaal lood.

      Kustuta
  7. Korduvatele küsimustele, kui palju veekraane rooside juurde jm lisandub, Põltsamaa vallavalitsus ei vastanud. Järelikult - ei ühtegi?

    VastaKustuta

Eesti Raudtee uudiseid - juuni 2021.

      Balti jaamas jätkub uute teede ehitus. Et neid teid liiga palju ei saaks, teeb Eesti Raudtee vanaviisi - perroon + tee + perroon + tee...