Pühapäev, 26. september 2021

Preemiad vallatöötajatele?

 

 
Pole oluline kus. Õigemini, Eestimaal.
 
Nelja aasta jooksul on N vallavalitsus kaasanud üle 4 miljoni euro toetusraha valla suurteks investeeringuteks, see on ligi 1300 eurot ühe elaniku kohta. Kas vallavalitsuse liikmed vääriksid sellise töö eest preemiat? Vallavolikogu pole preemiaotsust langetanud, kuigi meie oponendid püüavad valelikult sellist muljet jätta. Mina isiklikult tänan kõiki vallavalitsuse liikmeid selle panuse eest Setomaa valla arengusse!
 
Valla juhtimine on keeruline töö. Kurb on lugeda, kuidas mõni jobu (tahaks õelamalt öelda, aga avalik ruum jne) tühja koha peal paugub ja tüli norib. Armsad ja toredad pealikud, palun pidage vastu. Rumalusega võidelda ongi vahel päris keeruline  


Preemiad on ülemõistuse suured ja sealt ka see jauramine. Oleks jagatavad summad ca 1000 siis vast ei kobiseks keegi. Kas varasemalt on ka viisaastakute eest N vallas samadele ametikohtadele selles suurusjärgus preemiaid jagatud ja kuidas saavad preemiaid teised valla töötajad oma viisaastakute eest?

Ausalt öeldes on ka palgad ülemõistuse väiksed. Eesti väikseimaid omavalitsustes. Inimesed teevad iga jumala tööpäev teiste inimeste heaks tööd. Ehk elavad oma aega teiste heaks. Kui preemia tuleks Sulle siis oleksid väga tänulik selle tunnustuse eest, mis annaks võimalust ka kodus oma perega midagi korda saata, nädalavahetustel ainult.....

Aga hooldajad, kes koroonapandeemias x-kordse tööpanuse annavad, õpetajad eesliinil: kui vallaametnik teeb tööd oma turvalises kabinetis, puutudes päeva jooksul kokku mõne üksiku inimesega, siis need nimetatud kümnete ja kümnetega, pannes pea pakule oma tervise osas. Päästjate palkadelt viidi eelmises teemas jutt kiiresti ära päästeameti juhtide palkadele, sest vastuargumente nappis (loe: lihtsalt polnud). Kas nemad ei tee TEISTE INIMESTE HEAKS TÖÖD. Kas nemadki saavad vallas premeeritud. Olen juba varasemalt öelnud, et ise vallas ei tööta, serga mingile rahale ei pretendeeri, küll aga küsin põhimõtteliselt. Küll võib ikka silmaring silmaklappidega olla mõnedel: mina pean OMA PREEMIA enne valimisi kätte saama, nui neljaks.

Valla juhtimine on töö nagu iga teinegi. Inimene teeb seda, kui oskab ja saab selle eest palka. Kui soe koht tundub nii hirmus keeruline, siis võib ju alati teha midagi muud.
See ajabki inimeste õiglustunde üle ääre, kui mingi töö on ebaproportsionaalselt väärt veel mitmetuhandelisi preemiad ja mingid tööd pole väärt sedagi, et keegi sulle aitähh ütleks.
Loomulikult, kui võimalik, siis ametnik ikka ahnitseb sealt kust saab, ainult, et nn lihtrahva jaoks tundub see ebaõiglane.
Nagu (kod M) ütles, makske omale 300-500 eurot, mitte 3000-5000 ja ilmselt mitte keegi ei kobiseks.
Ja kurb on lugeda, et alati leidub mõni tark, kes kõiki teisi lollideks ja jobudeks sõimab, mõistmata, et seda, mida inimene teistes näeb, on ta hoopis ise.

Idee autor: vallaametnike leidmine ja tööle saamine on tegelikult samasugune protsess nagu eraettevõtluses ja toimub samasugune konkurents kõrgharitud tööjõuturul. Samuti pole tegemist mingi "sooja" töökohaga, vaid töökohaga kus lisaks tavalisele tööstressile lisandub avalik tähelepanu ja kriitika. Kui erasektoris makstakse lisatasu, preemiat, tulemustasu, siis see pole kellegi asi ning keegi seda ei kommenteeri. Avalikus sektoris (omavalitsuses) toimub või mittetoimub see kõik avalikuse tähelepanu all ja iga inimene arvab, et üks või teine summa on liiga suur või liiga väike. Ja kui vaadata vallaametnike tööjõuliikumist, siis näemegi, et paljud on vallatöölt lahkunud ja tihti just parimad.

Soovid kuulda avalikust tähelepanust õpetajatele koroonapandeemias? Ei möödu praktiliselt päevagi, kus mõni rahulolematu lapsevanem läbi ei töötle asjade pärast, mille muutmine pole õpetaja võimuses. Need pole õpetamise teemad, millega pöördutakse. Preemia? Mis see veel on!!!!

No soe koht on see juba sellepärast, et kui praegu vaatan aknast välja ja näen seal ehitusmehi iga ilmaga turnimas renoveeritava korrusmaja seintel, siis vaevalt, et keegi vallaametnikest sellist tööd endale igatseks. Aga see töö on samuti väga vajalik ja oskusi nõudev.
Kuigi raha on kõige suurem motivaator, siis ilmaski ei usu ma, et ükski eraettevõtja maksaks töötajatele preemiat tuhandetes, pigem ikka mõnisada eurot või mingit muud nänni. Võibolla ainult iseendale eraldab suurema summa.
Aga kuna te olete siin juba piisavalt avaliku tähelepanu all olnud ja kriitikat kuulnud, siis kahtlemata on see preemiat väärt ja tehke lõpuks ikka otsus ära

 

 

Ja samas vaimus edasi. ikka peetakse tähtsaks, et juhtivad töötajad saaks sadu ja tuhandeid, allasutuste puhul taotlegu....


Tallinnast "rongiga" Mustveesse.

 

 
JÕGEVAMAA - SÕIDUPLAANIDE MUUDATUSED.
Jõgevamaa ÜTK kodulehel on lõpuks parandatud aastaid vale olnud MUSTVEE - JÕGEVA bussiinfo, seotuna Jõgeval rongidega.
Kahjuks ei alusta ega lõpeta liinid veel Raja, KASEPÄÄ vm peatustes Mustvee lähedal ega peatu Jõgeval TÄHE ega PIIRI peatustes.

Hea reisija, teadmiseks Sulle! Sõiduvõimalused ümberistumisega Jõgeval marsruudil Mustvee - Tallinn - Mustvee.

Mustvee - Jõgeva

Buss Mustvee - Jõgeva
Liin 220 kell 6:30-7:40, käigus E-L, v.a. riigipühadel
Rong Jõgeva-Tallinn väljumine kell 8:01

Buss Mustvee - Jõgeva
Liin 188 kell 6:50-8:27, käigus E-R, v.a. riigipühadel
Liin 205 kell 7:25-8:20, käigus E-R, v.a. riigipühadel
Rong Jõgeva-Tallinn väljumine kell 9:15

Buss Mustvee - Jõgeva
Liin 208 kell 14:35-15:33, käigus E-R, v.a. riigipühadel. Liin on käigus koolivaheajal.
Liin 214 kell 14:35-15:33, käigus L, v.a. riigipühadel
Rong Jõgeva-Tallinn väljumine kell 16:04

Buss Mustvee - Jõgeva
Liin 203 kell 18:10-18:54, käigus E-L, v.a riigipühadel.
Rong Jõgeva-Tallinn väljumine kell 19:26

Jõgeva - Mustvee

Rong Tallinn-Jõgeva 6:16-8:01
Buss Jõgeva - Mustvee
Liin 219 kell 8:10-9:05, käigus L, v.a. riigipühadel. Liin on käigus 01.05-30.09
Liin 211 kell 8:10-9:36, käigus E-R, v.a. riigipühadel
Liin 197 kell 8:10-9:05, käigus L, v.a. riigipühadel. Liin on käigus 01.10-30.04
*Bussid ootavad rongide saabumise ära!

Rong Tallinn-Jõgeva 9:40-11:07
Buss Jõgeva - Mustvee
Liin 185 kell 12:05-13:42, käigus E-L, v.a. riigipühadel

Rong Tallinn-Jõgeva 15:20-16:49
Buss Jõgeva - Mustvee
Liin 210 kell 17:10-18:06, käigus E-R, v.a. riigipühadel

Rong Tallinn-Jõgeva 17:43-19:11
Buss Jõgeva - Mustvee
Liin 201 kell 19:20-20:00, käigus L P ja riigipühadel juhul, kui riigipühale järgneb tööpäev
Liin 210 kell 19:20-20:20, käigus E-R, v.a. riigipühadel
http://www.xn--histransport-clb.eu/

RE Võru linnapeakandidaat viskab villast.

 

 
Lehitsesin Maalehte, aga ostan ka Lõunalehte, see üks asjalikumaid kohalikke lehti. Arvamuslugu Reformierakonna Võru linnapeakandidaadilt Anti Haugaselt tuletab küll meelde ühte puhkajatest kõnelevat klassikafilmi. Seal küll räägitakse, mis Muhus parim, siinkohal peaks siis vaatama seda Võrumaa kontekstis ja.... jätkama peategelase tõdemusega...
 
 
Anti Haugas toob siis välja 3 olulisimat sammu Võrumaa majandusele. Esimesest sammust on raske aru saada, kus ta soovitab, et 50% tulumaksusts tuleks ühte, 50 teise elukohajärgsesse omavalitsusse. Kui kodu asub Võrumaal, aga tööl käiakse Tallinnas, siis mil moel tulumaks Tallinna läheb? See ju ikka elukoha järgi? Või peab ta silmas seda, et elukohaks on REGISTREERITUD Tallinn? Mismoodi siis kindlaks määrata, et inimene (pere) elab ka Võrumaal, kui ta siin vaid suvel ja puhkepäevadel? Paneme majja lugeja peale, mitu korda pesi, mitu korda kusi, nagu kunagi maal üks inimene ütles?

Teine väga oluline asi Võrumaa majandusele pidi olema Võrru IT-kõrgkooli rajamine. Ma ei oskagi selle kohta midagi öelda. Kuivõrd tõsiseltvõetavad need kaks on, sõltub kolmandast.

Kolmas aga näitab, et parem on rehvid võimust kaugemal hoida!
 

Tallinn-Tartu maantee arendamine ning kiire ühendus Ülenurmega
Kiired ühendused on Võrumaa jaoks kui arterid, mis majandusse hapniku transpordivad. Maakonnakeskust ei ole võimalik pikas perspektiivis edukalt arendada, kui ei arenda teid, mis inimesi Võruni toovad. Igal ühendustesse panustatud eurol on positiivne mõju elanike sissetulekule. Kui kasvavad palgad, kasvavad ka pensionid.

Head kolleegid EKRE-st on käinud välja, et Ridalist peaks hakkama Tallinnasse käima lennuk. Idee on julge, kuid vaadates selle hinda ning investeeringuid, mis selle arvelt tegemata jääksid, ei ole mõttel perspektiivi. Selle kulu oleks jooksvalt kuni neli miljonit eurot aastas, lisaks vajaks Ridali täiendavalt kuni 20 miljoni euro suurust rahasüsti ning asuks Võru linnast ka edaspidi 15-20 minuti kaugusel. Hoopis perspektiivsem oleks tuua Ülenurme lennuväli Võrust 30 minuti raadiusesse. Seda on võimalik teoks teha Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ehituse jõudsa jätkamisega. Kutsun kõiki ühisele rindele. Suunakem need miljonid pigem sinna. Ülenurmelt oleks võimalik ilma dotatsioonita lisaks Tallinna lennule pakkuda suundi näiteks Helsinkisse, Frankfurti ja Riiga. Tartu, Viljandi, Jõgeva, Võru, Põlva, Valga ja Otepää, miks mitte ka Põhja-Läti, annaksid heade maanteeühenduste korral lennujaamale piisava kliendibaasi. Tallinna lennujaama raudteeterminalist Tartuni muudetakse rongiliiklust järjest kiiremaks. Perspektiivis võiks Ülenurme lennujaamast Tallinnasse jõuda rongiga. Kogu teekonna pikkus Võrust pealinna oleks võimalik tuua pooleteise tunni juurde.

Kas poleks mõnus, kui näiteks kolm korda nädalas väljud kell 7.30 kodust, lähed kell 8.00 kiire internetiühendusega rongile, kell 9.00 oled Ülemiste City's ning kell 17 õhtul tagasi hubases Võrumaa talus? See on suund, kuhu liigume. Võrumaa kaunis ja rahulik elukeskkond annab kiirete ühenduste korral konkurentsieelise.

Kuna see "idee" nii sisutihe, on õigem originaalteksti lugeda. Reformierakond oli muuseas vedur, kes suutis Pärnu rongiliikluse kaotada ja teises Eesti otsas, Läänemaal, suudab pidurdada Rohuküla raudtee ehitamist. Küll meeldib neile aga maanteede ehitamine. Teede-ehituse ja ka -ülalpidamise kulud ajas ainult kasvavad. Nii nagu täna on elektrihind ootamatult taevastesse kõrgustesse karanud! Teede puhul on see ehk aeglasem, aga järjepidev. Tõenäoliselt lähitulevikus, mõnekümne aasta jooksul väheneb kardinaalselt ka maanteedel autode arv, sest veod muutuvad efektiivsemaks, tühisõidud minimaalseks jne. Muidugi on meie riigi EESMÄRK ka ÜT osakaalu väga TUGEVALT kasvatada. 

Vähe sellest, ees on kliimamuutustega võitlemine ehk rohepööre, seega peaks kardinaalselt vähenema ka asjatu ja mõttetu loodusvarade raiskamine, sh  "Võrumaa kaunis ja rahulikus keskkonnas". Reformierakond kavatseb seda teha sõnades, mitte tegudes?

Võru, nagu ka Pärnu lennuvälja puhul on raske loota midagi vapustavat, tõenäoliselt võiks neis parimal juhul edeneda tsharterlendude teema. Juhul kui muidugi kaovad piirangud. Needsamadki, mida RE praegu valitsuses rakendab ja mis kohalikule elule teps mitte hästi ei mõju. Seega vaevalt, et Ülenurme mingit olulist rolli etendama hakkab.
Hea on, et ta toob mõningad numbrid välja. EKRE plaan lennuliiklust arendama Vasjuki jt kohtadega tundub siin isegi vähem ulmelisem kui ambitsioonikas õhutrammi projekt Tallinnas, aga kui tõesti sel oleks jumet, siis 4 miljonit aastas poleks ju ülemõistuse suur summa? Ühekordne rahasüst 20 miljonit on umbes sama, nagu Pärnus, tolle poolt RE oli aga vägagi.

Haugas tahaks aga kulutada ise sadu miljoneid. Nimelt, just nii juhtuks suurte maanteede ja kahetasandiliste sõlmede puhul ja tema arvates olekski põhipõhjus saada kuhugi .... lennujaama! Kui lennata on vähe põhjust, siis miks peaks lennujaam olema põhjus sadu miljoneid maanteesse matta? Ning selleks, et lennata parimal juhul vahel harva kuus mingitesse üksikutesse linnadesse? Kes lendaks? Veel imelikum oleks Võrust sõita Ülenurmele, et lennata Riiga!? Või miks peaks Põhja-Lätist tulema keegi kolkalennujaama, kui neil endil on olemas Riia Lennujaam? Kontuuzilsja?

Selle jaoks on raudtee, mille arendamise vastu Reformierakond kõikjal on. Mis sest, et kaasaegne rongiliiklus Võrust Tallinna ja Riiga oleks see, mis tooks sõitjaid sadu ja isegi tuhandeid kordi rohkem ning ühendaks väga palju rohkem kohti! Muidugi on vaja tasemel rongiliiklust ja samas mitte kulutada liialt palju, isegi hoolimata selelst, et raudtee on ka tulevikus tegija. Selge aga ka seegi, et vaja on kardinaalselt parandada ka bussiliiklust, tõsiselt kiireks ja mugavaks ja siin pole jutt vaid Võrust. Rehvidel pole aga Eestist mitte kuskilt ette näidata ühtegi näidet, kus nad oleks ÜT paremaks muutnud.

Haugas aga arvab, et rongiliikluse kiiremaks muutmiseks pole vaja üldse kulutada, sest need 20+ miljonit kulutaks ta ju maanteedele. Tõsi, sellest suurt midagi valmis ei saaks, mõne km ehk, aga ta ju numbritest aru ei saa.  Punasega rõhutatud Võro muinaslugu tähendaks aga SADADE MILJONITE kulutamist, sest sisuliselt maksab raudteel üks minut ajavõitu 10 miljonit eurot! 

Ah et poole tunniga siis Tartusse rongile? Kas nagu Ritari ässa, kes autost välja katapulteeritakse? Ülemistel samamoodi, katapuldiga kontorisse? Ning Võrumaa talu, millest jutt - kus see asub? Kindlasti mitte Vastseliina ega Misso kandis, ammugi Obinitsas. Igatahes aja- ja numbritajuga on linnapeakandidaadil lood räbalad! Kujutage nüüd ette, mida sellise arusaamaga võib Võrus kokku keerata?

Ahjaa, Koidulasse plaanitakse raudtee elektrifitseerida nagu ka Valgani. Tore oleks leida mõne reformierakondlase sõnum, kus too peaks vajalikuks Põlva suunal rohkem kui kahte rongi päevas. On keegi seda kuskilt lugenud?

Maaleht 23. sept - hinnatõusud jm.

 

 
Viimasel ajal on kuumeim teema elekter. Kliimasoojenemine, rohepööre, elektrihinna tõus. Kõik omavahel seotud ja inimese süü kliimamuutustes kindel! Mitte 100% pole inimesed süüdi, aga suuresti küll. Muidugi leidub neidki, kes elle üle irvitavad, aga näitava sellega pigem oma rumalust. Kurvaks teeb, et just EKRE tundub olema siin kõige suurem eestvedaja! Aga jätame hetkel poliitika kõrvale.
 

Lugu puudutab siis marketeid. Üpris sageli kiputakse marketite teemat mkommenteerima, et "eraettevõtja on tark ja teab, mida teeb"! Mida edasi, seda vähem tõtt selles tundub olema. Juba ammu on mindud seda teed, et marketeid ja kaubanduskeskusi ehitatakse ikka rohkem ja rohkem ja arvatakse isegi, et uute kettide nagu LIDL vt tulek alandab hindu jms. Heakene küll, kui kommijad FB-s ei saa aru, aga kuidas need targad eraettveõtjad ei suuda mõista, et ületades mingi piiri, ei tõsta marketite paljusus enam efektiivsust? Heakene küll, kuidagi nihverdades, vahelt võttes (kesklaod jm) õnnestub mingi hetkeni neil oma kasumit hoida tasemel! Töötajate palkasid aga pikemat aega mitte, see on puhas mahajäämus! Nüüd siis räägitakse, et elektrihinnatõus hakkab palkasid mõjutama?

Marketite paljusus ja paljunemine on juba ammu mõjutanud palkasid! Negatiivselt loomulikult!

 
Poed, mida võib omanikul-ärikal küll olla uhke tunne pidada, on sageli inimestest täiesti tühjad. Nii on ka kosmeetikapoolelt turul ammu ülepakkumine ja vähe sellest, pakutakse ka kõikvõimalikku mittevajalikku sodi. Mis parata, pikka aega suudeti ju inimesi lollitada sellise sodi olulisuses! Sama lugu muidugi paljude teiste kaupadega.
 
Oleg Gross ütleb, et börsihinnaga ostes on nad kõvasti võitnud, võit on aga petlik. Nüüd pidavat ainuüksi Lepna tootmiskeskusel kuluma kuus 65 000 asemel 130 000 eurot elektrile! Kas te kujutate ette, kui palju kulutatakse elektri peale kõikides marketites, keskladudes jm kokku???

Ausalt öeldes tahaks väga loota, et umbes pooled marketitest, mis konkurendi kõrval "lolli mängivad" paneks oma uksed kinni! Seda muidugi naiivne loota, aga ainult see aitaks olukorda normaliseerima hakata! Gross küll ehitab nüüd päikesejaamu, aga see on ju vaid ajutine abinõu. Õigemini, õige käik vast, aga veel väiksemad oleks kulud poole vähemate poodide juures igal juhul. Seda enam, et omatoodangu valik ja kvaliteet on OG Elektra ketis ammu halvenenud. Päikesepaneele paigaldab ka COOP.

Kasvatame majandust, suurendades tootmist?

 
Me niigi toodame hullult rohkem kui vaja ja ei oska isegi tarbimist vähendada! Hullem veel, veame siia väga kaugel toodetut! Mida see kulude suurenemine tarbijale võib tähendada, sõltub ikka MEIST ENDIST! Mingi mass pasundab vajadusest ehitada ikka rohkem 4-realisi, viadukte jm, kuigi kardinaalne sodi tootmise ja vedude vähendamine muudaks ju olematuks selliste rajatiste vajaduse? Need rullnokad, kes lärmavad, eeldavad, et kõik, ka rattasõitjad jt peaks kulud kinni maksma? Kui palju kulub betoonile? Kundas haavapuidumassi tootva Estonian Celli juhtkond teatab, et ainult ühes kuus, augustis maksid nad elektri ja gaasi eest 600 000 eurot rohkem!

Ehk siis, kas meie tarbijana oleme nõus maksma kinni igas kuus sadu miljoneid kasvavaid kulusid?

Loo lõpus tuleb jutuks lühidalt ka valgustus.

 
LED-lambid on toredad asjad suuresti, aga nende mõju kodus on väiksem kui avalikus ruumis. Sinna on elektri toel tehtud postide, kaablite jm abil paigaldatud säästlik valgustus. Kas ikka on? Haapsalus peatänava remont peaks eeldama, et sääst muutuks eesmärgiks omaette, seega peaks kaduma sellistel lõikudel selline valgustus? Ja paigaldatama kõnnitee valgustamiseks kordades vähemkulukad valgustid majadele ja väravatele? Kas ikka tõsiselt mõtleme sellele, et see eurorahade abil tehtav asi on see, mida hiljem maksta jõuame? Juba ammu paljudes linandes on pimendamisperioodid! 

Rein Sikk kirjutab aga, et Taanis hakkasid kohaliku tuulepargi kaasosanikeks ja hetkel suudetakse seal kuni pool elektrit toota tuulest. nali naljaks, kaota vajadus ülejäänud poole energiatarbimise järgi....

***************************

 
Koolides olla plahvatuslikult kasvanud nakkuskollete arv. Terviseametilt võib küsima jäädagi, miks tänavu ei tegeldud UV-lampide muretsemisega. Süüdlased vaikivad.
Kui palju on sellega tegeletud hooldekodudes?
 
*********************
 
 









Tagasi juurte juurde.

  http://eestimaablogi.blogspot.com/